Illiustreeriv foto

Kiiev ekspordib uue pähe kasutatud relvastust

55
(Uuendatud 18:26 11.02.2018)
Zagreb kritiseerib teravalt Ukraina relvastustööstust

TALLINN, 11. veebruar — Sputnik.Skandaal Horvaatia lennukitega MiG-21, mida "taastati" Ukraina tehastes pea täieliku kasutuskõlbmatuseni, meenutab üha enam tsirkus, teatab RIA Novosti.

Kuu algul teatas Horvaatia meedia, et Zagreb, kes mõni aeg tagasi Kiievilt 12 lennukit ostis, kritiseerib teravalt kapitaalremondi kvaliteeti, mille ukraina spetsialistid lepingu tingimuste kohaselt oma ettevõtteis läbi pidid viima.

Selgus, et kohalikud "tehnikud" muutsid niigi habraste lennumasinate seisukorra veel hullemaks – osa MiG-idest ei suutnud peale ettenähtud hooldustöid üldse lendu tõusta, teistelt avastati kütuselekkeid ja navigatsio Novoniseadmete tõrkeid. Zagreb kavatseb kõlbmatud hävitajad lähiajal Kiievile tagastada ja nõuda nende asendamist töökorras masinatega.

Riiklik ettevõte "Ukrspetseksport", kes lennukite töökorras hoidmise eest vastutab, eitab resoluutselt oma süüd. Tema esindajate sõnul ei vasta Horvaatia uudisteagentuuride levitatav info tõele ning kogu kära põhjuseks on hoopis Venemaapoolne kõlvatu konkurents. Oma läbikukkumistes ja ebaõnnestumistes kõikvõimsa Moskva "karvase käe" süüdistamine on Kiievis ammu tavapäraseks ja äraproovitud meetodiks muutunud. Ukrainalt relvi ostnud riike vaevab aga juba ammu küsimus, kas Ukrainas veel üldse midagi kvaliteetselt valmistada suudetakse. Vaatleme eksporditavate relvade küsitavat kvaliteeti pisut lähemalt.

Pragunenud soomustransportöörid

See ei ole esimene katse oma välismaiseid kliente tüssata. Iraak tagastas 2014.a. algul Ukrainale korraga 42 soomukit BTR-4 ning katkestas sõlmitud lepingu. Selgus, et 88-st kliendile tarnitud masinast käivitus vaid 56 ning liikuda suutis 34. Kümnel masinal starterid kas puudusid täiesti või olid rikkis.

Ukraina korruptsioon murdis tehisaju oimetuks
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Sellega probleemid ei piirdunud – Iraagi spetsialistid avastasid defekte 4 sihiku, 8 panoraamvaatlusseadme ja 10 tulejuhtimisploki töös. Ka relvastuse olukord polnud parem – 6 kahurit, 8 kuulipildujat ja 11 automaatset granaadiheitjat ei töötanud. Enamik akusid osutus kõlbmatuks, iraaklastel tuli need Hiina analoogidega asendada. Kirsiks tordil osutusid aga sõidukite keredest avastatud praod.

"Soomukid on väga vanad, kered roostetavad — nad on kasutuskõlbmatud," võttis masinate seisundi juba 2013. a. lühidalt kokku Iraagi parlamendi Julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esindaja Shiwan Mohamed Taha.

Iraagi pool jättis siiski paarkümmend masinat endale, ehkki nad tuli osadeks võtta, sõlmed ja agregaadid ükshaaval üle kontrollida ja seejärel uuesti kokku panna. Nad siiski liiguvad ja on isegi osalenud lahingutes terroristidega – lõpmatust sõjast vaevatud riik tunneb kergest soomustehnikast teravat puudust ja rõõmustab iga täienduse üle.

Kasahstan, kes Ukrainaga 2012.a. BTR-4 tootmislepingu sõlmis, keeldus isegi proovipartiist. Ainus näidiseksemplar tagastati Kiievile peale seda, kui tema konstruktsioonist arvukaid defekte avastati. Möödunud aastal järgis Kasahhi eeskuju Indoneesia, loobudes BTR-4 ostust Venemaa masina BT-3F kasuks. Indoneeslased jõudsid vastavale otsusele viie Ukraina proovisoomuki katsetamise järel.

Uued kasutatud tankid

Raske saatus sai osaks ka tankile "Oplot", mille tarnelepingu Ukraina Taimaaga juba 2011.a. sõlmis. Need nõukogudeaegse tanki T-80UD baasil loodud masinad ei pudenenud vibratsiooni mõjul laiali ja olid surnult sündinud BTR-4-dest kvaliteetsemalt kokku pandud.

Probleem seisnes aga selles, et "Oplotis" kasutati sõlmi ja seadmeid, mis pärinesid aastakümneid ladudes või koguni lageda taeva all seisnud masinailt. Näiteks paigaldati neile erinevas seisundis mootorid TD-1000T, mis võeti 1976. a. relvastusse võetud tankidelt – tollal olid jõuallikad küll eesrindlikud, kuid möödunud on üle 40 aasta.

Põhiline häda ei ole mitte "Oploti" tehniline seisund. Ukraina kaitsetööstus lihtsalt ei suutnud 54 lahingtanki, mida teatud mööndustega kaasaegseiks võib nimetada valmistamise lepingut täita. Viie aastaga suudeti ehitada vaid 20 masinat. Malõševi nimeline tehas ei suutnud 2015.a. ainsatki tanki välja lasta. Kiiev palus Bangkokilt ajapikendust 2017. a. oktoobrini, millest klient aga viisakalt keeldus. "Oploti" asemel sõlmiti leping 28 Hiina päritolu VT-4 tarneks.

Mõistagi puudub Bangkokil edasine huvi relvastusalaseks koostööks Kiieviga. Kuningriigi kaitseminister Pravit Wongsuwan kritiseeris aeglasevõitu partnereid teravalt ja lisas, et põhiprobleemiks Tai armee ümberrelvastamisel sai nimelt Ukrainaga sõlmitud leping.

Jääkide müük

Kaitseministeeriumi probleemiderohkusele vaatamata on Kiievi ambitsioonid endiselt kosmilised. Veel 2015. a. mais andis Pjotr Porošenko kaitsetööstusele tõsise ülesande – jõuda lähiaastail maailma viie juhtiva relvaeksportööri hulka. Kuna riigi tööstus tervikuna on hääbumise äärel ega suuda uudset toodangut valmistada, on seda eesmärki võimalik saavutada vaid ühel moel – korraldades kogu seni veel kasutuskõlbliku relvatagavara grandioosse väljamüügi.

Mõistagi vähendab niisugune "heldus" koheselt Donbassis rohkelt soomustehnikat kaotanud Ukraina relvajõudude lahingvõimekust. Tagavarad ei ole lõpmatud – peale NSV Liidu lagunemist jõudis Kiiev suurema osa nõukogude relvapärandist arengumaadele müüa. Probleem Horvaatia MiG-21-dega on vaid jäämäe tipp, mille all laiub kohaliku kaitsetööstuse ja riikliku juhtimise keerukas ning sügav kriis.

"Olukord annab tunnistust mitte ainult Ukraina kunagise ülivõimsa — Venemaa ning Valgevenega täiesti võrreldava — sõjatööstuskompleksi hetkeseisundist, vaid just võimuletulnud eliidi juhtimiskvaliteedist," võttis olukorra raadio Sputnik eetris kokku politoloog Semjon Uralov, "Keegi ei vaata praegu Ukrainat areneva piirkonnana.

Seal valitseb marodööride mentaliteet, kus huvitutakse ainult hetkekasumist. Niisugune suhtumine domineerib kõiges, kaitsetööstuses tulevad aga töökultuuri puudumisel probleemid kõige kiiremini päevavalgele. Ukraina ei ole enam hea mainega riik. Juba ammu müüakse küsitava kvaliteediga tehnikat ükskõik kellele. Suhtumist tajub nüüdseks isegi Euroopa, kus seni riiki eurointegratsiooni teel olevaks peeti."

55
Tagid:
Migri