Illiustreeriv foto

Kiiev ekspordib uue pähe kasutatud relvastust

68
(Uuendatud 18:26 11.02.2018)
Zagreb kritiseerib teravalt Ukraina relvastustööstust

TALLINN, 11. veebruar — Sputnik.Skandaal Horvaatia lennukitega MiG-21, mida "taastati" Ukraina tehastes pea täieliku kasutuskõlbmatuseni, meenutab üha enam tsirkus, teatab RIA Novosti.

Kuu algul teatas Horvaatia meedia, et Zagreb, kes mõni aeg tagasi Kiievilt 12 lennukit ostis, kritiseerib teravalt kapitaalremondi kvaliteeti, mille ukraina spetsialistid lepingu tingimuste kohaselt oma ettevõtteis läbi pidid viima.

Selgus, et kohalikud "tehnikud" muutsid niigi habraste lennumasinate seisukorra veel hullemaks – osa MiG-idest ei suutnud peale ettenähtud hooldustöid üldse lendu tõusta, teistelt avastati kütuselekkeid ja navigatsio Novoniseadmete tõrkeid. Zagreb kavatseb kõlbmatud hävitajad lähiajal Kiievile tagastada ja nõuda nende asendamist töökorras masinatega.

Riiklik ettevõte "Ukrspetseksport", kes lennukite töökorras hoidmise eest vastutab, eitab resoluutselt oma süüd. Tema esindajate sõnul ei vasta Horvaatia uudisteagentuuride levitatav info tõele ning kogu kära põhjuseks on hoopis Venemaapoolne kõlvatu konkurents. Oma läbikukkumistes ja ebaõnnestumistes kõikvõimsa Moskva "karvase käe" süüdistamine on Kiievis ammu tavapäraseks ja äraproovitud meetodiks muutunud. Ukrainalt relvi ostnud riike vaevab aga juba ammu küsimus, kas Ukrainas veel üldse midagi kvaliteetselt valmistada suudetakse. Vaatleme eksporditavate relvade küsitavat kvaliteeti pisut lähemalt.

Pragunenud soomustransportöörid

See ei ole esimene katse oma välismaiseid kliente tüssata. Iraak tagastas 2014.a. algul Ukrainale korraga 42 soomukit BTR-4 ning katkestas sõlmitud lepingu. Selgus, et 88-st kliendile tarnitud masinast käivitus vaid 56 ning liikuda suutis 34. Kümnel masinal starterid kas puudusid täiesti või olid rikkis.

Ukraina korruptsioon murdis tehisaju oimetuks
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Sellega probleemid ei piirdunud – Iraagi spetsialistid avastasid defekte 4 sihiku, 8 panoraamvaatlusseadme ja 10 tulejuhtimisploki töös. Ka relvastuse olukord polnud parem – 6 kahurit, 8 kuulipildujat ja 11 automaatset granaadiheitjat ei töötanud. Enamik akusid osutus kõlbmatuks, iraaklastel tuli need Hiina analoogidega asendada. Kirsiks tordil osutusid aga sõidukite keredest avastatud praod.

"Soomukid on väga vanad, kered roostetavad — nad on kasutuskõlbmatud," võttis masinate seisundi juba 2013. a. lühidalt kokku Iraagi parlamendi Julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esindaja Shiwan Mohamed Taha.

Iraagi pool jättis siiski paarkümmend masinat endale, ehkki nad tuli osadeks võtta, sõlmed ja agregaadid ükshaaval üle kontrollida ja seejärel uuesti kokku panna. Nad siiski liiguvad ja on isegi osalenud lahingutes terroristidega – lõpmatust sõjast vaevatud riik tunneb kergest soomustehnikast teravat puudust ja rõõmustab iga täienduse üle.

Kasahstan, kes Ukrainaga 2012.a. BTR-4 tootmislepingu sõlmis, keeldus isegi proovipartiist. Ainus näidiseksemplar tagastati Kiievile peale seda, kui tema konstruktsioonist arvukaid defekte avastati. Möödunud aastal järgis Kasahhi eeskuju Indoneesia, loobudes BTR-4 ostust Venemaa masina BT-3F kasuks. Indoneeslased jõudsid vastavale otsusele viie Ukraina proovisoomuki katsetamise järel.

Uued kasutatud tankid

Raske saatus sai osaks ka tankile "Oplot", mille tarnelepingu Ukraina Taimaaga juba 2011.a. sõlmis. Need nõukogudeaegse tanki T-80UD baasil loodud masinad ei pudenenud vibratsiooni mõjul laiali ja olid surnult sündinud BTR-4-dest kvaliteetsemalt kokku pandud.

Probleem seisnes aga selles, et "Oplotis" kasutati sõlmi ja seadmeid, mis pärinesid aastakümneid ladudes või koguni lageda taeva all seisnud masinailt. Näiteks paigaldati neile erinevas seisundis mootorid TD-1000T, mis võeti 1976. a. relvastusse võetud tankidelt – tollal olid jõuallikad küll eesrindlikud, kuid möödunud on üle 40 aasta.

Põhiline häda ei ole mitte "Oploti" tehniline seisund. Ukraina kaitsetööstus lihtsalt ei suutnud 54 lahingtanki, mida teatud mööndustega kaasaegseiks võib nimetada valmistamise lepingut täita. Viie aastaga suudeti ehitada vaid 20 masinat. Malõševi nimeline tehas ei suutnud 2015.a. ainsatki tanki välja lasta. Kiiev palus Bangkokilt ajapikendust 2017. a. oktoobrini, millest klient aga viisakalt keeldus. "Oploti" asemel sõlmiti leping 28 Hiina päritolu VT-4 tarneks.

Mõistagi puudub Bangkokil edasine huvi relvastusalaseks koostööks Kiieviga. Kuningriigi kaitseminister Pravit Wongsuwan kritiseeris aeglasevõitu partnereid teravalt ja lisas, et põhiprobleemiks Tai armee ümberrelvastamisel sai nimelt Ukrainaga sõlmitud leping.

Jääkide müük

Kaitseministeeriumi probleemiderohkusele vaatamata on Kiievi ambitsioonid endiselt kosmilised. Veel 2015. a. mais andis Pjotr Porošenko kaitsetööstusele tõsise ülesande – jõuda lähiaastail maailma viie juhtiva relvaeksportööri hulka. Kuna riigi tööstus tervikuna on hääbumise äärel ega suuda uudset toodangut valmistada, on seda eesmärki võimalik saavutada vaid ühel moel – korraldades kogu seni veel kasutuskõlbliku relvatagavara grandioosse väljamüügi.

Mõistagi vähendab niisugune "heldus" koheselt Donbassis rohkelt soomustehnikat kaotanud Ukraina relvajõudude lahingvõimekust. Tagavarad ei ole lõpmatud – peale NSV Liidu lagunemist jõudis Kiiev suurema osa nõukogude relvapärandist arengumaadele müüa. Probleem Horvaatia MiG-21-dega on vaid jäämäe tipp, mille all laiub kohaliku kaitsetööstuse ja riikliku juhtimise keerukas ning sügav kriis.

"Olukord annab tunnistust mitte ainult Ukraina kunagise ülivõimsa — Venemaa ning Valgevenega täiesti võrreldava — sõjatööstuskompleksi hetkeseisundist, vaid just võimuletulnud eliidi juhtimiskvaliteedist," võttis olukorra raadio Sputnik eetris kokku politoloog Semjon Uralov, "Keegi ei vaata praegu Ukrainat areneva piirkonnana.

Seal valitseb marodööride mentaliteet, kus huvitutakse ainult hetkekasumist. Niisugune suhtumine domineerib kõiges, kaitsetööstuses tulevad aga töökultuuri puudumisel probleemid kõige kiiremini päevavalgele. Ukraina ei ole enam hea mainega riik. Juba ammu müüakse küsitava kvaliteediga tehnikat ükskõik kellele. Suhtumist tajub nüüdseks isegi Euroopa, kus seni riiki eurointegratsiooni teel olevaks peeti."

68
Tagid:
Migri
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega