Bern on de facto Šveitsi pealinn (de iure Šveitsil pealinna pole) ja Berni kantoni keskus

Ülirikkad venelased armastavad Šveitsi

59
(Uuendatud 19:07 10.02.2018)
Suurbritannias vastu võetud uute maksuseaduste tõttu otsivad sealt maksude eest pagevad ülirikkad endale uut elupaika, teatab portaal Inosmi osundusega Šveitsi väljaandele Blick

Harry Büsser, Julia Fritsche, Sermîn Faki, Bianca Lüthy, portaal Inosmi 

Roman Abramovitš (51-aastane) on korduvalt üritanud seda saavutada, mis paljudel tema oligarhidest sõpradel on juba olemas – Šveitsi elamisluba. Mitte ühestki teisest riigist pärit inimeste hulgas ei ole elamislube saanud sedavõrd arvukalt rikkureid kui Venemaalt, mida põhjendatakse "oluliste avalike huvide kaitsega", nagu see on sõnastatud Šveitsi seadusandluses.

Šveitslased hääletavad kodakondsuse taotlemise reeglite üle >>

Eeskätt mõistetakse selle all "kantonite märkimisväärseid maksuhuve". Mis tähendab, et kui keegi on väga rikas ja maksab vastavaid makse, siis saab ta elamisloa.

Guy Mettan
© Фото : fornita da Guy Mettan

2008. aastast peale on säärase elamisloa Šveitsis saanud 186 venemaalast. Neile järgnevad türklased — 37, kanadalased — 24 ja ameeriklased — 23 eelkirjeldatud põhjendusega elamisluba.

Tõenäoliselt on enamik venemaalasi saanud Šveitsi elamisloa tänu oma jõukusele ja elavad siin kui ühetaolise tulumaksu maksjad. Sest "kantoni märkimisväärsetele maksualaste huvide" kõrval on selline elamine võimalik vaid seoses tähtsate kultuurialaste ülesannete täitmisega, vastavalt poliitilistele huvidele või kriminaalasja raames.

See, et nõnda palju venemaalasi soovib Šveitsi siirduda, võib olla seotud Suurbritannia seadusandluses välismaalastele kehtestatud maksumuudatustega. Paljud oligarhid, nagu Abramovitški, elavad pikemat aega Londonis niinimetatud alaliste residentide staatuses – Residents Non-Domiciled. Tänu sellele staatusele ei pea nad praktiliselt mingeid makse maksma.

Brexit — protsess läks käima >>

Nüüd aga kehtestas kuningriik uue reegli, et säärane maksuvabastus võib kesta maksimaalselt 15 kuni 20 aastat. Juba 16 aasta pärast võib juhtuda nii, et see staatus tühistatakse ja maksud kasvavad tublisti. Nii et sellised venelased nagu Abramovitš peavad mõtlema uuele elukohapõhisele maksupaigale.

Paistab, et paljud neist vaatavad Thamesi kaldalt Šveitsi, eriti Lugano järve poole. Vähemalt väidab sedasi statistika. Alates 2008. aastast on Ticino, kusjuures suure vahemaaga ülejäänud kantonite ees, andnud välja kõige rohkem elamislube "oluliste avalike huvide kaitseks": lõunakantonis on välja antud 240 elamisluba, mida on palju rohkem kui Genfi kantonis, mis asetub 107 väljastatud elamisloaga teisele kohale.

Mitte ainult vene oligarhid, vaid ka teistest rahvustest rikkurid peavad Šveitsist maksumaksmise paigana lugu. "Erinevalt teistest riikidest on Šveitsi maksuorganid väga kliendisõbralikud ja näevad maksumaksjates nimelt kliente," ütleb õigusfirma Walder Wyss maksuarvestuse spetsialist Robert Desax. Eriti paistavad selle poolest silma kantonid Zug, Waadt, Wallis, Aargau, Freiburg ja Graununden.

Aleksei Budõlin Eestist: sildu küll ei põleta >>

Kuid Šveitsiski pole ühetaolise tulumaksu süsteem enam niiväga soodus. "Kui rikas välismaalane kolib Šveitsi kantonisse elama, siis kasvavad selle kantoni rahalised võimalused ning see viib selleni, et ta peab kantonite finantstasakaalu rohkem panustama," ütleb Desax. Niisiis peab maksutulu olema nimelt sellises suurusjärgus, et ühetaoline tulumaksuarvestus oleks selle kantoni jaoks majanduslikust aspektist õigustatud.

Autorite arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

59
Tagid:
oligarh, maksud, rikkamad, majandus, elamisluba, Roman Abramovitš, Suurbritannia, Venemaa, Šveitsi