Saksamaa rahvasaadikuid pani imestama Krimmi maanteede kvaliteet

Infosõda ilmutab mõranemist: poliitik SLV rahvasaadikute visiidist Krimmi

92
(Uuendatud 15:10 05.02.2018)
Saksamaa rahvasaadikuid pani imestama Krimmi maanteede kvaliteet. Vene kaasmaalaste rahvusvahelise nõukogu president, Krimmis elav Vadim Kolesnitšenko nentis rradio Sputnikule rahvadiplomaatia edusamme

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Ametliku visiidiga Krimmi külastanud Saksamaa parlamendisaadikud olid imestunud kohalike maanteede kvaliteedi üle, teatas Krimmi parlamendi välissuhete komisjoni aseesimes, Krimmi saksa rahvuskultuurilise autonoomia juht Juri Gempel.

"Meie külalised on visiidiga rahule jäänud. Nad veendusid, et Krimmis sanktsioonide tõttu toiduainete puudust ei ole. Neil on kõige soodsamad muljed siin viibimisest. Kui me lennujaamast teele asusime, ütlesid nad, et on kuulnud, et maanted on viletsad, aga see siin on nõnda hea. Ma selgitasin neile, et teid ehitatatakse ja remonditakse Krimmis intensiivselt viimased neli aastat," lausus delegatsiooni saatev Gempel.

Kelle oma on Krimm>>

Saksamaa parlamendisaadikute sõit Krimmi on "eriliseks signaaliks" Venemaaga koostöö tegemise kavatsusest, teatas ajakirjanikele Simferopoli lennujaamas üks saksa delegatsiooni liikmeist, Berliini parlamendisaadik Uwe Bronson.

"Krimmi kaasus" muutis maailma mitmepolaarseks>>

"Me tahame anda oma reisiga erilise signaali. Sest viljakat kooseksisteerimist Venemaaga peame me väga oluliseks, see kõik sisaldub meie programmis," ütles Bronson.

"Ma tahan meenutada Willy Brandti sõnu: "Kes dialoogi peab, see ei tulista"," lisas ta.

Sevastopol. Krimm.
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Ukraina suursaadik Saksamaal Andrei Melnik väitis, et Saksamaa rahvasaadikute visiidil Krimmi võivad olla nende jaoks "kahetsusväärsed õiguslikud tagajärjed."

Nagu saksa rahvuskultuurilise autonoomia juht Juri Gempel rõhutas, ei suuda Kiievi võimude ähvardused poolsaart külastanud Krimmi ja Saksamaa esindajate vahel kujunenud sõprus- ja partnerlussuhteid purustada.

Krimmi saabus ametliku visiidiga Saksamaa parlamendisaadikute delegatsioon kolmest SLV piirkondlikust parlamendist. Delegatsioon viibib Krimmis 3. kuni 9. veebruarini. Selle koosseisu kuuluvad partei Alternatiiv Saksamaale saadikud kõigist kolmest Saksamaa piirkondlikust parlamendist: Berliini, Brandengurgi ja Põhja-Rein-Vestfaali liidumaalt.

Vene kaasmaalaste rahvusvahelise nõukogu president Vadim Kolesnitšenko nentis Sputniku raadiosaates rahvadiplomaatia edusamme.

Zahharova: Merkel lahendas lõpuks ometi "Krimmi dilemma">>

"Ärimehed, parlamendisaadikud ja üksikkülastajad käivad Krimmis regulaarselt. Kahtlemata saab neid üha enam ja enam. Ja pidev kinnitus rahvadiplomaatia eduloole on ilmne – investeeringute sissevool, intresside sissevool. Sanktsioonidest küsimus seoses Krimmi olukorraga kutsub Euroopas esile üha enam hukkamõistu. Tõde, kuidas seda ka ei varjataks, leiab ikkagi oma kinnituse. Ja kõige tähtsam: "suur" infosõda, mida Venemaa ja Krimmi vastu peetakse, hakkab ilmutama mõranemist. Ent paraku ei kipu olukord niisama kiiresti murduma. Sest Venemaa-vastases võitluses on oma poliitiline ja ideoloogiline komponent. Kuid meie oma eluga tõestame, et see küsimus on lahendatud lõplikult ja pöördumatult: Krimm on Venemaa lahutamatu koostisosa," lausus Vadim Kolesnitšenko.

Krimm asub Ukraina lõunaosas, Krimmi poolsaarel. Seda uhuvad Musta ja Aasovi mere veed. Varem oli see piirkond ainus autonoomne vabariik Ukraina koosseisus.

Elanike arv on umbes 2,5 miljonit, neist 60% on venelased ja ligikaudu 24% ukrainlased.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas korduvalt Krimm läks Venemaa koosseisu 2014. aasta kevadel, pärast Kiievi riigipööret toimunud referendumi tulemuste alusel. Venemaaga ühinemise poolt hääletas üle 95% poolsaare elanikkonnast. Sellegipoolest pole Ukraina võimud ja Lääs üldrahvaliku tahteavalduse tulemustega nõus ja nimetavad Krimmi seniajani Ukraina osaks.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov korduvalt rääkis, et Krimmi kuuluvuse küsimus on lõplikult suletud.

92
Tagid:
poliitik, välisminister, Sergei Lavrov, Saksamaa, Ukraina, Krimm
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega