BBC osutus välisjõudude mõjuagendiks

BBC osutus välisjõudude mõjuagendiks

85
(Uuendatud 13:33 09.02.2018)
Briti parlamendi ülemkojas kõlasid riikliku ringhäälingukompanii aadressil tõsised süüdistused – nimelt on maailmakuulus BBC muutunud välismaiste huvigruppide mõjuagendiks

Irina Alksnis, agentuurile RIA Novosti

Huvitav, et sedapuhku ei olnudki toimunus süüdi Venemaa. Lord Norman Tebbit, Konservatiivse partei endine juht, teatas, et "ausalt öeldes toetab BBC välismaist organisatsiooni nimega Euroopa Liit."

Skandaali põhjus toodi päevavalgele korraga kahes Ühendkuningriigi "mõttekojas", kelle uuringud näitasid, et referendumi eel populaarsetesse uudistesaadetesse kutsutud külalised olid pea eranditult Brexiti vastased.

Esimesena astus avalikkuse ette Briti kodanikuühiskonna-uuringute instituut Civitas, kelle uurimus kandis järgnevat pealkirja — "Brüsseli ringhäälingukompanii? Kuidas Brexitit toetavaid seisukohti BBC uudistes marginaliseeriti".

Nagu selgus, ignoreeris BBC pea kahekümne aasta vältel järjekindlalt Ühendkuningriigi Euroliitu kuulumise vastaste seisukohti. Instituudi andmeil olid ajavahemikus 2005-2015 vestlussaate Today 4275-st külalisest vaid 132 riigi Euroliidust väljumise pooldajad.

Briti juhtivad meediaväljaanded süüdistasid Sputnikut propagandas >>

Mõni päev hiljem ilmunud Majandusküsimuste instituudi (IEA) ettekandest selgub, et BBC kuulsaimate poliitilise vestlussaadete "Question Time" ja "Any Questions" viimase kahe aasta külalistest olid ligi 70% Brexiti vastu. Dokumendis öeldakse otse, et "kui enamiku teemade puhul agentuuril puuduvad poliitilised või maailmavaatelised eelarvamused, siis ühes küsimuses on süstemaatiline ja pikaajaline tasakaalu puudumine ilmne – nimelt Suurbritannia Euroopa Liidu liikmelisuse küsimuses."

BBC kujutas Krimmi Venemaa osana
© Sputnik / Константин Чалабов

Uurimus põhjustas Ülemkojas teravaid sõnavõtte. Lord Tebbiti ägedaid avaldusi toetasid ka teised tema kolleegid. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) endine juht Malcolm Pearson kutsus valitsuskabineti liikmeid toimuvasse sekkuma, kuna selmet sündmusi objektiivselt valgustada, näib BBC oma eetriaega Euroopa Liidu propagandale kulutavat.

Ringhäälingukompanii poolt enda õigustuseks antud selgitused toovad näole muige, olles eredaks näiteks sõnaohtrast avaldusest, mis esitatud küsimused vastuseta jätab.

Näiteks tõi BBC esindaja lagedale väite, et saadete "Question Time" ja "Any Questions" formaat ei ole vaid ühele küsimusele pühendatud ning et külalised peavad analüüsima paljusid probleeme. Jääb arusaamatuks, mis on sel väitel pistmist esinejate erapooliku valikuga, mis lähtub just nende suhtumisest Brexitisse. Lisaks teatas uudisteagentuur, et annab oma publikule võimaluse "valitsusametnikke ja opositsioonipoliitikuid selle eest, kuidas nad Brexitit läbi viivad, vastutusele võtta."

Ei ole tõenäoline, et Lordide kojas kostnud teravad avaldused kurtidele kõrvadele kõlasid ja BBC jaoks tagajärgedeta jäävad.

Ühendkuningriik ja Poola lepivad kokku võitluses "vene propagandaga" >>

Briti poliitsüsteem on vaatamata oma näilisele arhailisusele tõestanud oma hämmastavat sitkust ja võimet erinevate ajajärkude poolt esitatud väljakutsetega toime tulla.

Käesolev BBC probleem pole mitte selles, et ettevõte propagandaga tegeleb. Mõistagi ta teeb seda. Just selleks ta pea sada aastat tagasi loodigi. Probleemiks ei ole ka fakt, et kihutustöö Brexiti vastu on suunatud. Lõppude lõpuks peegeldab see Briti eliidi suurema osa seisukohta, kellest suurem osa oli tõepoolest Euroliidust lahkumise vastu.

Ei, oma kallutatud käitumisega tekitas BBC uue ja väga tõsise probleemi. Nimelt hakkas ettevõte töötama Briti poliitsüsteemi enda vastu, olles samas üks tema alustaladest. Silma torkavad vähemalt kaks asjaolu.

Üht neist mainis eelpoolmainitud lord Pearson ise, teatades, et ringhäälingukompanii õõnestab otseselt Brexiti läbiviimise eest vastutava ministri David Davise tööd, kelle sõnul "diskrediteerib BBC koheselt iga tema poolt Brüsselis saavutatud edusammu."

Ühendkuningriigil on hetkel pooleli väga keerulised läbirääkimised Euroopa Liiduga, kus Brüssel Londonil igal sammul avalikult ja jõuliselt "käsi väänab". Sellises olukorras näib BBC toimetuse valitud poliitiline suund enam mitte siseriikliku olukorra peegeldusena, vaid otsese ja avaliku oma riigi vastase tegevusena.

Teine asjaolu on aga hetkel brittide loodud poliitsüsteemi jaoks veelgi ärevusttekitavam.

BBC on tõesti Suurbritannia tähtsaim avaliku arvamuse kujundamise ja kontrolli instrument, kuid propaganda töötab vaid seni, kuni ühiskond tema "hääletoru" usaldab.

Van de Beek: Lääs demoniseerib Vene meediakanaleid tahtlikult >>

Probleem on aga selles, et Läänemaailma peavoolumeedia on just praegu sattunud tõsisesse usalduskriisi. Ühelt poolt on viimase kahe aasta jooksul maailma raputanud Lääne propaganda suured läbikukkumised — Trumpi valimisvõit, Brexit ise ja lisaks paljud muud. Teisalt avas massimeedia nende paari aastaga kõige häbiväärsemal viisil oma propagandistliku olemuse – mis vähendas peavoolumeedia usalduskrediiti rekordiliselt madala tasemeni.

On veider, et BBC jätkab sellises olukorras kangekaelselt oma läbikukkunud tsensuuripoliitika elluviimist, serveerides publikule tõe pähe tuntavalt kallutatud propagandat – lootes vististi, et ehk läheb sedapuhku õnneks?

Teravad seisukohavõtud Lordide kojas — mille eakad liikmed kohati ammumöödunud ajajärkude esindajaina tunduvad — ei kõla riikliku peavoolumeedia küündimatuse taustal sugugi vanakeste vadinana. Vastupidi — nad pööravad avalikkuse ja võimude tähelepanu reaalsele ja tõsisele ohule, mida BBC jäärapäine käitumine endast riigile kujutab.

Millega lugu lõpeb, näitab tulevik. Kas Ühendkuningriigi poliitiline süsteem saab uue väljakutsega hakkama?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

85
Tagid:
välisagent, poliitika, referendum, meedia, Brexit, Civitas, EL, BBC, Suurbritannia
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega