Ukraina lipp ja varjud, illustratiivne foto

"Riigist minema ajada" kellele on skandaal Gužva ümber kasulik

40
(Uuendatud 15:58 02.02.2018)
Tuntud Ukraina ajakirjanik Zahhar Vinogradov on veendunud, et Austria ei anna Ukrainale välja portaali Strana.ua peatoimetajat Igor Gužvat, kes palus temalt poliitilist varjupaika füüsilise arveteõienduse ohu eest

ТАLLINN, 2. veebruar — Sputnik, Lev Rõžkov. Olukorda seoses Strana.ua peatoimetaja Igor Gužva poliitilise varjupaiga saamisega Austrias kommenteeris tuntud ajakirjanik Zahhar Vinogradov, kes on Igoriga palju aastaid Ukrainas koos töötanud; mõlemad kuulusid SRÜ riikide, Baltimaade ja Gruusia peatoimetajate Kiievi klubisse ja käisid koos töölähetustel.

Ukraina väljaande peatoimetaja palus Austrias poliitilist varjupaika >>

Kas olukorras, kus Ukraina tuntud ajakirjanikud riigist pagevad, on võimalik rääkida sõnavabadusest?

Ukrainas on mitmeid väljaandeid, mida võib nimetada opositsioonilisteks. Kuid nemadki on sunnitud järgima teatud "kombekust". Kui seda ei tehta, siis algatatakse kriminaalasi, nagu see juhtus Igor Gužvaga. Me saame suurepäraselt aru, et viit kriminaalasja tema vastu ei algatatud juhuslikult. Ma suhtlesin temaga veel võrdlemisi hiljuti, kui Kiievis käisin. Gužva oli veendunud, et teda kiusatakse taga poliitilistel motiividel. Ehkki tegemist on kriminaalasjadega.

Liiatigi saavad opositsioonilised ajakirjanikud surma, nagu see juhtus Pavel Šeremeti ja Oles Buzinaga, ent sellekohased kriminaalasjad lebavad edasi liikumata Peaprokuratuuris. Mil määral neid uuritud on – selles on nii asjatundjate kui ajakirjanike seas suuri kahtlusi. Kas need juurdlused on objektiivsed või üksnes katsed näidata, et uurimine on toimunud?

Sõnavabadus tähendab võimalust öelda välja oma arvamus valitsuse, võimuorganite poliitilise tegevuse kohta. Ja kui keegi leiab, et see pole tema suhtes õiglane, siis saab kohtulik tõestamisviis, et lugu ei pea paika.

Gužva puhul olen ma kindel, et õiguskaitsjate peamine ülesanne seisnes selles, et mis tahes kombel riigist minema kihutada. Isegi mitte niivõrd riigist, kuivõrd meediavaldkonnast. Ja nüüd teeb Gužva ärasõit Ukrainast õiguskaitsjate jaoks olukorra kergemaks. On võimalus see palju vastukaja tekitanud kohtuprotsess, mis on niigi ummikusse jooksnud, peatada.

Ukraina peaprokurör räägib Gužva võimalikust väljaandmisest. On see tõenäoline?

Välja teda ei anta. Gužva viibib Austrias alates 6. jaanuarist, peaaegu kuu aega. Ja sugugi mitte juhtuslikult sellest kuni eilseni laialdaselt ei räägitud, kuna ta vormistas dokumente. Nüüd on Austria võimud kinnitanud tema riigis viibimise seaduslikkust. Aga kes on välja antud? Oli oligarh Aleksandr Oništšenko – gaasimagnaat, kes rahvasaadikuna põgenes välismaale ja palus seal poliitilist varjupaika. Kas tema anti välja? Ei!

Pealegi on Gužval olemas kõik tõendid selle kohta, et teda kiusatakse taga poliitilistel põhjustel. Kui möödunud aastal algatati kriminaalasi ning toimetuses toimusid läbiotsimised, tegi Euroopa Nõukogu esindaja sõnavabaduse valdkonnas koguni avalduse, et niisugune tegevus ongi sõnavabaduse piiramine. Ka ENPA ei ole päri Ukraina võimude säärase tegevusega ajakirjanike suhtes.

Kas Gužvat puudutav olukord aitab kaasa lääneriikide vaateviisi ümbermõtestamisele Ukraina küsimuses?

Ma tegelen igapäevaselt Ukraina teema ja selle ümber toimuva analüüsimisega. Ja ma olen kindel: kõik saavad suurepäraselt aru, mida Porošenko režiim endast kujutab. Kuid praegusel võimul on funktsionaalne tähendus – mitte demokraatliku riigi ülesehitamine, vaid viibimine Venemaa suhtes püsiva ärritaja rollis. Seetõttu justnimelt praegu lääs sellele erilist tähelepanu pöörama ei hakka.

Aga saabub hetk, mil kvantiteet läheb üle kvaliteediks. Ja toimub kvalitatiivselt järsk muudatus lääneriikide-poolses suhtumises. Seda on juba tunda. Me teame juba, et lääne ajakirjandus on asunud Ukraina võimude tegevust hindama küllaltki negatiivselt. Lisaks sellele on Porošenko enda suhtes ilmunud lääne ajakirjanduses juba terve rida paljastavaid kirjutisi.

On veel üks oluline nüanss: veidi enam kui aasta pärast, 2019. aasta mais toimuvad Ukrainas järjekordsed presidendivalimised. Ning Porošenko püüab praegu kõiki, kes temasse halvasti suhtuvad, riigist minema ajada. Nii või teisiti pöördub säärane poliitika tema vastu. Ja lääs, kes on teda hellitanud ja tema tõusule kaasa aidanud, on ühtäkki tema vastu.

Lääne meedia avastas enda jaoks Ukraina natside revanšismi >>

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, lahkus Ukraina veebiväljaande Strana.ua peatoimetaja Igor Gužva Ukrainast Austriasse, kus palus poliitilist varjupaika. Austrias on Gužvale välja antud dokument, mis kinnitab tema legaalset viibimist selles riigis poliitilise varjupaiga taotlemise tõttu. Gužva ise põhjendas riigi valikut sellega, et Austria järgib poliitilise neutraliteedi põhimõtet ega kuulu ühessegi sõjalis-poliitilisse blokki. Oma avalduses väljaande Strana.ua portaalis rõhutas peatoimetaja, et oli sunnitud paluma poliitilist varjupaika Ukraina võimude poolse surveavalduse ja pidevate ähvarduste tõttu füüsiliseks arveteõienduseks.

40
Tagid:
ähvardus, poliitika, intervjuu, meedia, sõnavabadus, varjupaik, Strana.ua, Zahhar Vinogradov, Igor Gužva, Austria, Ukraina
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega