Nord Stream 2

Vaid üks riik võib Nord Stream 2 takistada

123
(Uuendatud 15:33 01.02.2018)
Saksamaa andis Nord Stream 2-le oma territoriaalvetes ehitusloa

TALLINN, 1. veebruar — Sputnik. Analüütik Igor Juškov märkis raadio Sputnik vestlussaates, et paljud Euroopa ettevõtted avaldavad soovi Venemaaga gaasi vallas koostööd teha.

Moskva leiab, et Nord Stream 2 ehitus ei vähenda Euroopa Liidu energiajulgeolekut ja on resoluutselt teatud riikide takistuspüüete vastu, sõnas kolmapäevasel briifingul Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.

Mõni aeg tagasi teatas Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et Varssavi loodab oma trassivaidluses USA peale. Ta tunnistas otse, et Poola üritab Gazpromile surve avaldamiseks Ameerikat kasutada.

Tahta ju võib: Puškov vastas Poolale gaasi puudutavas küsimuses>>

"Tahaksime Poolale veel kord meelde tuletada, et Nord Stream 2 ei õõnesta Euroopa energiajulgeolekut, vaid just suurendab seda, luues gaasi transpordi jaoks lisamarsruute, maandades transiidiriske ja tagades lõpptarbijaile kindlamaid tarneid," ütles Zahharova.

Nord Stream 2 võimsuseks plaanitakse 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, mis eeldab kahe paralleelse toru paigaldamist Venemaa rannikult piki Läänemere põhja Saksamaale. Trass hakkab kulgema juba olemasoleva Nord Streami kõrval.

Nagu teatatakse Nord Stream 2 AG veebilehel, anti projekti operaatorile Saksamaa territoriaalvetes tööde alustamiseks ehitusluba. Samuti kiideti heaks torujuhtme maapealse osa ehitus Lubmini rajoonis Greifswaldi lähedal.

Gazprom suurendab investeeringuid Nord Stream 2-sse>>

Projekti realiseerimise vastu seisab rida maid — eriti Ukraina, kes kardab Vene transiiditulude kaotust, ja mõistagi Ameerika Ühendriigid, kel on soov Euroopale oma kallimat vedelgaasi tarnida.

Naftogazi juht Andrei Kobolev ütles Saksamaa otsust kommenteerides, et Ukrainal on jäänud olemasolevat transiidivoogu kahandava Nord Stream 2 vastu tegutsemiseks vähe aega.

Rahvusliku Energiajulgeolekufondi juhtivanalüütik, Finantsülikooli dotsent Igor Juškov märkis raadio Sputniku eetris olles, et Ukraina ei saa plaanitu elluviimist takistada.

Vihkamisest armastuseni: Balti riigid tegid pika sammu "Nord Stream-2" poole>>

"Ukrainal pole ei nüüd ega ka kunagi varem olnud võimalust projekti peatada. Sellised riigid nagu Saksamaa, Austria, Tsehhi ning suurem osa Euroopa ettevõtteist toetab igati energiaalast koostööd Venemaaga ning ka Nord Stream 2. Nad soovivad oma riigi gaasivarustusega seotud riske maandada. Transiidi jätkumisel Ukraina kaudu on need riskid tuntavad, sest torujuhe on vana ning vajab renoveerimiseks 10-12 miljardit dollarit. Erinevalt Nord Streamist ei tegele sellega keegi. Projekti võivad nurjata vaid ameeriklased, kui nad otsustavad Euroopa ettevõtteid survestada, keelates antud küsimuses igasuguse koostöö ja kontaktid Gazpromiga. See põhjustaks terava konflikti just Saksamaaga, mis omakorda tooks kaasa pikaajalise suhete jahenemise Euroopa Liidu ja USA vahel. Seepärast arvan ma, et ameeriklased seda teed ei lähe," ütles Igor Juškov.

Analüütik leiab, et antud seisukohta kinnitab ka president Trumpi sõnavõtt Davosis.

Tillerson survestab Taanit ja kogu Euroopat>>

"Trump näitas Davosis, et soovib Euroopaga koostööd teha, kasvõi Ameerika majanduse tugevdamise nimel. Seepärast arvan ma, et nii teravat konflikti ta ei taha. Isegi Euroopa Komisjon tunnistas, et ei saa Nord Stream 2 ehitust takistada, mistõttu projekt tõenäoliselt ka realiseeritakse. Ainuke võimalik probleem on Taanipoolne vastuseis – Kopenhaagen on antud küsimuses tugeva Washingtonipoolse surve alla sattunud. Võib-olla tuleb marsruuti pisut muuta, mis tööde hinda tõstaks, kuid 2019. a. detsembriks, mil lõpeb Gazpromi ja Naftogazi vaheline transiidileping, peaks rajatis valmis olema. Seni läheb kõik plaanikohaselt," mainis Igor Juškov.

123
Tagid:
Nord Stream 2, Trump, Mateusz Morawiecki, Maria Zahharova, Davos, Taani, Venemaa, Saksamaa
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega