Pentagon

Türgi soovitab Pentagonil kapituleeruda

114
(Uuendatud 12:44 28.01.2018)
"Oliivipuuoksa" nime kandev operatsioon algas 20. jaanuaril ja kulgeb küllaltki edukalt, seda nii sõjalisest, sisepoliitilisest kui diplomaatilisest vaatevinklist

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent, agentuurile RIA Novosti

"Oliivipuuoksa" nime kandev operatsioon algas 20. jaanuaril ja kulgeb küllaltki edukalt, seda nii sõjalisest, sisepoliitilisest kui diplomaatilisest vaatevinklist.

Türgi armee ja tema ankarameelsetest Süüria mässulistest koosnev "kahuriliha" tungib kolmest küljest Türgi aladega ümbritsetud Afrini rajooni korraga mitmel suunal, tehes seda vägagi edukalt. Edasiliikumine on aeganõudev, sest piirkond on mägine, rünnakuleminek keeruline ning Erdogan ei vaja liigseid kaotusi – eriti kaadrisõjaväelaste ridades. Seepärast ei sea president ka konkreetseid tähtaegu.

"Nad (ameeriklased – Toim.) tahavad, et ma seaksin lahingutegevusele ajalised piirid. Kas teie operatsioon Afganistanis on juba läbi? Aga Iraagis?" küsib Erdogan. Ta teab, et strateegiliselt võidab Türgi Afrini just kurnamistaktikaga kõige hõlpsamini – naaberaladest äralõigatud provintsil on piiratud sõjalised reservid ja mobilisatsioonivarud.

Mõistagi "põlevad" ülejäänud Süürias ja isegi Iraagis elavad kurdid vähemalt kaamerate ees olles soovist Afrini rahvuskaaslastele appi tõtata, kuid selleks tuleb neid läbida Assadi kontrolli all olev territoorium. Süürlased neid tõenäoliselt läbi ei lase, täites sellega omapoolset kohustust vastavalt Türgi, Venemaa ja Iraaniga eelnevalt sõlmitud kokkuleppele.

Sisepoliitiliselt on Erdoganil samuti kõik hästi – Türgi ühiskond toetab operatsiooni "Oliivipuuoks" täiel rinnal. "Puudub teine võimalus meie piirid terroristidest puhastada. Ameeriklaste partnerid tuleb sealt välja juurida," teatas rahvuslaste liider Devlet Bahceli.

Isegi Erdogani ideoloogilised vastased vabariiklaste hulgast loevad kurdide küsimust sedavõrd ohtlikuks, et pooldavad igati presidendi jõumeetodeid. "Oleme meie vaprale armeele täiesti kindlad ja toetame operatsiooni kahel käel," teatas vabariiklaste liider Kemal Kilicdaroglu, "Me muretseme oma äärealade turvalisuse eest. Ükski riik maailmas ei soovi, et tema piiridel pesitseks terroriorganisatsioon."

Protesteerisid vaid seltsimehed kurdimeelsest "Demokraatlikust rahvaste parteist," nimetades toimuvat "sissetungiks", kuid Erdogan andis neile selgelt mõista, et ei luba "viiendal kolonnil" end seestpoolt rünnata. "Me juurime neid (kurde – Toim.) praegu koobastest välja ega luba teil inimesi tänavaile tuua," teatas ta, "Teid jälgitakse. Pidage meeles, kui te tänavaile tulete, haaravad julgeolekujõud teil kõrist. Me ei lase teil teha, mis parasjagu pähe tuleb!"

Viimaks on Erdoganil vabad käed ka diplomaatiliselt. Kurdid organiseerivad kogu Euroopas miitinguid, kuid Euroopa Liit ega ka ülejäänud maailm ei osuta "Oliivipuuoksale" mingit vastupanu.

Prantsusmaa küll kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, kuid selle lugupeetud liikmed, tutvunud operatsiooniga, ei mõistnud seda isegi hukka. "Diskussiooni käigus jäi kõlama ülekutse vaoshoitusele," võttis toimunu kokku Prantsusmaa suursaadik ÜRO-s Francois Delattre.

Selgub, et ka USA osutus igati kaotusseisus olevaks. Algselt esitasid nad ju türklastele väljakutse – Ankara ei varjagi, et operatsiooni üheks "päästikuks" sai ameeriklaste katse relvastada kurdid ning muuta piirkond veel üheks naabrite destabiliseerimiseks mõeldud Ameerika platsdarmiks. "Ainult idioot ei mõista, et antud reeturliku projekti sihtmärgiks on Türgi," ütles Erdogan, "meile keeldusid nad (ameeriklased – Toim.) relvi müümast, kuid terroriorganisatsioonile jagavad tapariistu tasuta. Kuidas saab meid strateegilisteks partneriteks nimetada? Või strateegilisteks liitlasteks?" Misjärel Ankara väljakutsele ka täie otsustavusega vastas, jäämata seejuures üksi, sest USA tegevus lõpetas ka senikehtinud Moskva-poolse veto.

Erdogan teatas avalikult, et kooskõlastas lahingutegevuse oma "Vene sõpradega." Kurdid võivad küll Moskvat reeturlikkuses süüdistada, kuid Venemaa ei ole hüljanud kedagi, kes tema peale loodavad ja ka tema huve silmas peavad.

Vladimir Putin rõhutas korduvalt, et seisab kindlalt Süüria territoriaalse terviklikkuse eest. Kui aga kurdid Ameerika "julgeolekujõudude" plaaniga nõustusid, rikkusid nad seda põhimõtet. Kõigile oli selge, et nende aladel loodav Ameerika platsdarm (Erdogani sõnul "terroristlik riik") oleks Damaskusest sõltumatu ega reintegreeruks Süüriasse.

Kui sai selgeks, et Ankara kasutab küsimuse lahendamiseks jõumeetodit, soovitas Kreml kurdidel heaga kokkuleppele jõuda – andes territooriumi tagasi Assadi kontrolli alla. Sellega jäänuks rahule ka Türgi ning kurdide turvalisus olnuks tagatud. Kurdid aga keeldusid, ülehinnates (järjekordselt) Ameeriklaste valmidust neid kaitsta.

Seejärel distantseerus Moskva probleemist, lastes enda ja Damaskuse asemel kurdide probleemi lahendamisega tegelda Ankaral. Mispeale ka Ühendriigid — milline üllatus — koheselt oma "käed puhtaks pesid", keeldudes oma "liitlasi" toetamast ning jättes võetud sõjalis-poliitilised kohustused täitmata.

Hetkel üritavad ameeriklased Erdoganiga kokkuleppele jõuda. Nagu Türgi kindralstaabist teatati, pakutakse Ankarale "Oliivipuuoksa" piiramist vaid Afrini provintsi aladega, liikumata edasi Manbiji suunas, toetudes seejuures Türgi ülesandepüstituse laialivalguvale sõnastusele – "operatsiooni eesmärgiks on turvalisuse ja stabiilsuse loomine meie piirialadel, terroristide hävitamine… ja meie sõprade ning vendade päästmine tagakiusamise ja julmuse eest."

"Me ei pea seda regiooni oma sõjaliste ressursside seisukohalt oluliseks," teatas USA kaitseministeeriumi keskväejuhatuse ülem kindral Joseph Votel. Washington võttis oma avaldused "Süüria Kurdistani julgeolekujõudude väljaõppest" tagasi ja pakkus Rex Tillersoni kaudu Ankarale läbirääkimisi teemal "kuidas olukorda stabiliseerida ja samaaegselt vabaneda Türgi põhjendatud kartustest oma turvalisuse osas. Võib-olla ka kogu Afrini vallutamisest loobudes, rahuldudes vaid piiriäärse "turvatsooni" loomisega."

Ametliku vastusega esines Türgi välisministri asetäitja Bekir Bozdag: "Kui nad ka tegelikult koostööd soovivad, siis meie oleme selleks valmis. Esimese sammuna võiksid nad lõpetada terroristide relvastamise ja desarmeerida jõugud, kellele relvi juba jagada jõuti."

Ameeriklased aga ei ole valmis kurde desarmeerima (selle reaalne teostamine polegi nii lihtne), mistõttu läbirääkimiste õnnestumise tõenäosus on madal. Vähemalt seni, kuni Ankaral säilib võimalus kogu Süüria kurdide küsimuse lahendamiseks ning teadmine, et Washington ei ole valmis Türgi vastu sanktsioone rakendama ega teda NATO-st väljaheitmisega ähvardama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

114
Tagid:
Pentagon, Mirzajan, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega