Pagulased, illustratiivne foto

Mida Saksamaal pagulastega peale hakata

497
(Uuendatud 16:08 27.01.2018)
Brandenburgi liidumaal Cottbusi linnas toimus eelmisel laupäeval pagulastevastane meeleavaldus valitsusse kuuluvate gruppide, sealhulgas euroskeptilise Alternatiiv Saksamaale (AfD) osavõtul

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Meeleavaldus toimus seoses sellega, et paljud kodanikud ei ole nõus turvalisust ja poliitikat puudutava olukorraga Cottbusis. Aktsiooni ajendiks olid Cottbusis asetleidnud kaks kallaletungi külmrelva kasutamisega, mis eeldatavalt pandi toime Süüria pagulaste poolt, kirjutab Sputnik Deutschland.

Ürituse korraldajaks oli Brandenburgi ühendus Tuleviku Kodumaa (Zukunft Heimat). Üritust toetasid ka Identiteediliikumine, PEGIDA poolehoidjad ja AfD.

Berliin loob uusaastapidustustel naiste turvatsooni >>

Meeleavalduse käigus toimus meeleavaldajate kallaletunge ajakirjanikele. Üks mees tõukas toimunut pingi pealt pildistanud naisajakirjanikku, kuid tal õnnestus kõrvale põigata ja kannatada ta ei saanud, teatas Cottbusi politsei esindaja.

Lisaks sellele "tõugati sihilikult" üht ajakirjaniku kõrval olnud naisterahvast, misläbi purunes tema mobiiltelefon. Mõlemad oletatavad õigusrikkujad on "politseile tuntud" tegelased.

Mis puudutab kallaletunge külmrelva kasutamisega, siis mõlemad kahtlusalused on kinni peetud ja viibivad vahialustena eeluurimiskambris.

Sputniku korrespondent kõneles politseiga, linnapeaga, AfD ja Vasakparteiga. Samal ajal kui Alternatiiv Saksamaale (AfD) võtab sõna välismaalaste ja sakslaste "õige vahekorra" kaitseks, nendib Vasakpartei, et käes on aeg märksa sisukamateks debattideks.

Cottbusi võimud taunivad toimunut

Linnavalitsuse esindaja Jan Glossmann mõistis vestluses Sputniku korrespondendiga asetleidnu hukka, nimetades seda "inetuks pretsedendiks".

"Selliste olukordadega ei peaks kodanikud kokku puutuma. Politsei ja kohalike võimude koostöös reageerisime me asjakohaselt ja rakendasime uusi meetmeid," teatas Glossmann.

Saksamaa politsei ja meedia varjavad migrantide toimepandud kuritegusid >>

Muuhulgas on tehtud muudatusi õiguskaitseorganite personali juhtimises. "Õiguskaitseorganite, politsei ja välismaalastega tegeleva ametkonna töötajad paigutatakse ümber, nad on edaspidi tegusamalt esindatud. Samuti tahame kohal olla koolides, koolimaja territooriumil ja tegutseda preventiivselt. Sellega tahame näidata, et me seisame kodanike kõrval," lisas Glossmann.

Belgia riigisekretärile teevad muret migrantide kallaletungid politseinikele, illustratiivne foto
© Sputnik / Ирина Калашникова

AfG: rünnakud ükskõik kelle poolt on lubamatud

AfD fraktsiooni aseesimees Brandenburgi liidumaa parlamendis Landtagis Birgit Bessin võttis üritusel sõna. 

Tema sõnnul 14-aastase õigusrikkuja ja tema isa ümberasustamine naaberringkonda on küll meede, kuid põhimõtteliselt on tegu jändamisega põhjuste ümber, aga mitte probleemi lahendamisega.

Probleem peitub tema meelest asukate arvulises vahekorras. Välismaalaste osakaal on rändekriisi algusega kasvanud 2,5-lt 8 protsendini. Hädavajalik on leida "õige vahekord".

ÜRO: maailmas on 258 miljonit migranti >>

Meeleavaldust ennast iseloomustas Bessin rahumeelsena. Seda näitas asjaolu, et seal olid esindatud kõik põlvkonnad, isegi lastega perekonnad. Mis puudutab ründeid ajakirjanike vastu, siis "rünnakud ükskõik kelle poolt on lubamatud."

Küsimusele, kas ühendust Tuleviku Kodumaa, kes meeleavalduse korraldas, saab iseloomustada paremäärmuslikuna, vastas Bessin: "Juhul kui see oleks paremäärmuslik organisatsioon, ei oleks AfD siin olnud."

Vasakpoolsed: arutelud peaksid muutuma sisukamateks

Vasakpartei fraktsiooni juht Cottbusi linnavolikogus Chris Neumann nimetas meeleavaldusel valitsenud meeleolusid "hõõguvateks". Rünnakud ajakirjanikele andsid märku "suurest vägivalla potentsiaalist" kohalolnute seas.

Kuid erilist muret tekitas Neumannis siiski see tõsiasi, et "tulid kokku inimesed, kellel varem mitte midagi ühist ei olnud." Nende seas oli osaliselt põhjendatud nõudmistega murelikke kodanikke, AfD toetajaid, natse ja Identiteediliikumine. Tuleviku Kodumaa suhtes märkis poliitik:

"Nagu mulle tundub, kujutab see ühendus endast inimeste kooslust, kellele ühiseks nimetajaks on pagulaste kriitika ja kes väga kärmesti süüdistavad kõiki pagulasi osalemises konkreetsetes kuritegudes. Aga nimelt seda tuleb tingimata vältida. Tähtis on "muuta debatid pagulaste teemal taas sisulisteks."

Soomes läheb suuremaks migrantide väljasaatmiseks >>

Peale selle on tingimata vaja paremini valgustada vägivalla põhjuseid, selle asemel et üksnes hukka mõista, lisas Neumann.

"Kui ma näen, kuidas 14- või 16-aastane noormees on valmis selliseks vägivallaaktiks, kus ta haarab noa ja sellega vehkides lööb haavu teise inimese, lihtsalt suvalise mööduja näkku, siis ma tahan teada, mis selle noormehega, selle alaealisega on juhtunud, et ta nii noores eas on sedavõrd murtud, et on võimeline niisugusteks tegudeks," ütleb Neumann.

Et sääraseid tegusid ennetada, tuleb hoopis lihtsamate väljasaatmisotsuste asemel teha palju aktiivsemaid jõupingutusi lõimimiseks, leiab Vasakpartei poliitik.

Maailmas on umbes 258 miljonit inimest, kes on sünnimaalt lahkunud ja elab nüüd teistes riikides, 17 aastaga kasvas migrantide arv pea poole võrra, vahendas Sputnik Eesti detsembris.

Eestisse saabus kümneliikmeline pagulaspere >>

Rahvusvahelisel migrantide päeval (18. detsembril — toim.) avaldatud raporti kohaselt on migrantide osakaal maailmas kasvanud 2000. aasta 2,8 protsendilt tänavusele 3,4 protsendile. See tähendab, et migrantide osakaal kasvas 17 aastaga pea poole võrra.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast

Peaminister Jüri Ratase sõnul võtab Eesti Euroopa Liidu rändekava raames aastatel 2015-2019 vastu maksimaalselt 305 põgenikku.

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas kooskõlas valdkondlike komisjonide arvamusega valitsuse seisukohta asustada järgmise kahe aasta jooksul Türgist Eestisse ümber 80 inimest.

Suleti ei tea mis: Riias likvideeriti pagulaste abistamise keskus >>

Sel aastal asustab Eesti Türgist ümber 40 inimest ja järgmisel aastal 40 inimest, teayab Riigikogu pressiteenistus. Eestisse on tänaseks saabunud Türgist, Kreekast ja Itaaliast kokku 188 inimest, kellest kohale on jäänud 101.

497
Tagid:
migrandid, meeleavaldus, vägivald, pagulased, Zukunft Heimat, AfD, Sputnik Deutschland, vasakpartei, Cottbus, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega