Helsingi õpetaja käib prügikastidest toitu otsimas, illustratiivne foto

Helsingi õpetaja käib prügikastidest toitu otsimas

148
(Uuendatud 12:45 22.01.2018)
Helsingi õpetaja on keskkonnahoiu teema nii oma südamesse võtnud, et ei taha lasta raisku minna ühelgi toidupalukesel, mistõttu käib prügikastidest toitu otsimas

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Tegemist on nn freeganiga, kes toitub prügikastidest leitud toidust, kaasa arvatud lihast. Nende jaoks on kõige tähtsam planeeti Maa võimalikult vähe koormata, vahendab portaal Eestinen viitega Yle-le.

Tarbijahinna tõusu mõjutas enim toit >>

Tegemist on omamoodi toidu taaskasutusega, kus tarvitatakse viimseni ära teistest inimestest allesjäänud toit. Freeganluse harrastaja, 34-aastane magistrikraadiga Helsingi keemiaõpetaja Teemu Arppe räägib, et saab kõik vajamineva prügikastidest ning toidu peale ei kulu sentigi. Ta käib kortermajade prügikastides läbi iga viimse kui prügikoti ning leiab sealt kõik vajaliku.

Näiteks ühest kotist leiab mees pooliku pudeli salmiaagiviina, teisest vorsti, kolmandast kreemjuustu ja neljandast peaaegu täis ketšupipudeli. Prügikaste tuhnides ja sellest blogides on ta võtnud kasutusele teise nime – Onni Tonkija, tasuta toidu tarvitaja ehk freegan.

Kui veganid ei tarvita loomset päritolu toitu, siis freeganid väldivad igasugust tarbimist. Nende pärusmaa on prügikastid, kust leiab kõike: salatit, jogurtit, nuudleid, kaerahelbeid ja avamata konserve. Kasutatud lapsemähkmete vahelt leiab šampinjone. Vahel on ära visatud terve kana.

Freeganite arvates ei piisa ainult veganlusest, sest taimetoitu võib toota samuti ebaeetiliselt ja selleks võidakse kasutada kuivade piirkondade viimaseid veevarusid. Keskne põhimõte on see, et toidu saamiseks ei tohiks loomi hukata, aga samuti ei tohiks kasutada rohkem loodusvarasid kui hädavajalik.

Liha süüakse vaid siis, kui see on minema visatud prügikasti. See liha on juba olemas ja läheks muidu põletamisele. Hüljatud liha söömine aitab austada seda looma, kes on elanud oma õnnetu elu vaid selleks, et saada tapetud.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust >>

Freeganite jaoks on parimad ajad kuu lõpp ning pühapäeva ja esmaspäeva vaheline öö – siis tühjendavad paljud oma külmkappe ja prügisse visatakse rohkem toiduaineid.

Onni leiab pastapakist väikse prussaka ja võtab selle õrnalt välja. Paljud sellist putukate poolt tarvitatud toitu ei söö, aga tema sööb.

Onni teab, et Soomes visatakse väga palju toitu minema. Iga kümnes leivaviil, kartul või puuvili lendab prügikasti. See teeb Soome peale 450 miljonit kilo toitu aastas. Enamus sellest on pärit kodumajapidamistest, aga ka restoranidest, kauplustest ja tööstusettevõtetest.

Euroopa Liidus visatakse minema 173 kilo toitu inimese kohta aastas. See on ligi viiendik kogu toodetud toidust. Maailmas visatakse minema koguni kolmandik toidust. Selle toiduga võiks ära toita kaks miljardit inimest.

Just seepärast on Onni jaoks prügikastist toidu tarvitamine tähtis. Keskmise inimese jaoks on selline asi nagu prügikastist toidu otsimine lihtne viis keskkonda säästa.

Prügikastist toidu hankimine on rahaliselt väga tulus, sest toidu peale ei kulu üldse raha. Poole aasta jooksul on Teemul toidu peale kulunud null eurot.

Teemu räägib, et soomlastele prügikastist toidu otsimine sobib, sest korilus on veres: paljud käivad metsas seeni ja marju korjamas. Prügikastist toidu otsimine kuulub samasse valdkonda. Prügikasti-leiud annavad samasuguse rahulduse kui marjul või seenel käimine. Lisaks on võimalik prügikastist leida kõike.

Teemu imestab, et pole prügikastitoidul olles veel kordagi haigeks jäänud. Tal on hea tervis ning ta kuumutab kõike, mis kuumutamist vajab. Samuti ei vaata ta toidule kirjutatud parim enne tähtaegu, kuna tavaliselt need petavad – toit on kõlbulik palju kauem.

Venelanna õpetab taanlasi toitu säästma >>

Prügikastitoidul on ka Teemu kääbuspuudel Onnenmyyrä, õige nimega Hippu. Mees võttis võimalikult väikse koera samuti põhjusel, et vajadused oleks väiksemad.

Teemu mõtleb keskkonna peale ka muul moel: näiteks ei sõida ta kunagi lennukiga ning kui näeb tänaval mustust, siis paneb selle kohe prügikasti. Teemu kodune mikrolaineahi on samuti prügikastist leitud ning lauda kaunistab prügikastist leitud orhidee.

Mees ei kasuta vetsupaberit, vaid peseb mustuse ära käsidušiga. Naisele valmistab ta toitu samuti prügikastist leitud toorainest. Raha, mis ta õpetajana teenib, annetab heategevuseks. Naisega on ta abielus 2009. aastast ja on veendunud, et lapsi ei ole võimalik saada, kuna seegi koormaks maakera.

Naine on teinud selle patu, et soetanud omale hübriidauto, aga sööb meelsasti mehe valmistatud prügikastitoitu. Õhtuks valmistab Teemu naisele hiinakapsavokki broilerilõikude ja šampinjonidega, kõrvaltoiduks on kurgi-tomati-suitsucheddarjuustusalat. Magustoiduks kook.

Üleilmsed toiduhinnad kasvasid 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 8,2 protsenti, vahendas Sputnik Eesti aasta alguses.

Üleilmsed toiduhinnad kasvasid mullu 8,2 protsenti >>

Aastaga kasvasid hinnad kõigis toidukategooriates peale suhkru, mille hind langes 11,2 protsenti, enim kasvasid piimatoodete hinnad — 31,5 protsenti.

Organisatsiooni teatel oli selle toiduhinnaindeks 2017. aastal keskmiselt 174,6 punkti tasemel, mis oli kõrgeim aastane keskmine alates 2014. aastast.

148
Tagid:
keskkond, säästlik, taaskasutus, toit, prügikast, õpetaja, freegan, restoran, kool, Helsingi, Soome
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega