Euroopa Liidus võib ebaseaduslikult tööl olla kuni 10 miljonit ukrainlast, illustratiivne foto

"Kasige koju!" - kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse

196
(Uuendatud 15:20 30.12.2017)
Ukraina humanitaarstrateegia sihtasutuse andmetel võib Euroopa Liidus ebaseaduslikult tööl olla kuni 10 miljonit ukrainlast, kirjutab artikli autor

Igor Gaškov, RIA Novosti

Viisavabaduse kehtestamine Euroopa Liidu ja Kiievi vahel tõukab tagant endise nõukogude vabariigi elanike massilist Läände-kolimist. Ukraina humanitaarstrateegia sihtasutuse andmetel võib Euroopa Liidus ebaseaduslikult tööl olla kuni 10 miljonit ukrainlast. Sisserändajate voo järsku suurenemist täheldatakse juba Tšehhis. Nagu teatab Radio Praha, on kohalikud võimud pidanud viimaste kuude vältel juba mitu korda suurendama Ukrainast saabuvate sisserändajate vastuvõtukvoote. Seda seostatakse kollapsiga riigi tööturul.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

"Karussellimeetod"

2017. aastal sõlmis Kiiev Euroopa Liidu riikidega kokkuleppe viisanõude tühistamiseks. Kokkulepe lubab ukrainlastel viibida Euroopa Liidus turistidena 90 päeva ilma võimaluseta legaalselt tööle asuda.

Kus on seadus, seal on ka seaduserikkujad. Keelust mööda hiilida soovijad leiavad võimalusi jääda Euroopasse ka selleks õigust omamata, kuid riskides meelestada enese vastu politsei ja kohaliku elanikkonna.

"Kuritegelikud struktuurid, kes tegelevad ebaseadusliku sisserändega, on olemas Euroopa riikides endis," lausus RIA Novostile Venemaa Teaduste Akadeemia slavistikainstituudi töötaja Pjotr Iskenderov. "Kuid ukrainlased võivad ka nendeta hakkama saada."

"Kõige sagedamini kasutatakse niinimetatud karussellimeetodit. Dokumendid vormistatakse 90 päevaks mingisse neist riikidest, tolle tähtaja täitudes siirdub illegaal teise riiki – ja niiviisi vajadust mööda ringiratast edasi," ütles ekspert. Säärase seadusest möödahiilimise viisi esmaavastajateks olid Balkani elanikud, kellele viisavabadus laienes juba kümme aastat tagasi.

Ukrainast „sööstetakse" nagu Balti riikidest >>

Kohapeal sätivad ukrainlased end sageli tööle hallil alal tegutsevatesse ettevõtetesse. Euroopasse tööle kutsuvad värbamiskuulutused kirendavad pakkumistest, mis ei ole kuigivõrd kooskõlas Euroopa Liidu riikide töökoodeksites sätestatud normidega.

Miks ukrainlased kuuluvad EL-is teise, afgaanid aga esimesse sorti, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Töölistele, kes 90 päeva möödudes osutuvad illegaalideks, pakutakse lävepakult võimalust töötada 10 – 12 tundi päevas üheainsa puhkepäevaga nädalas. Seejures ei täpsustata olulist asjaolu: kui karusellimeetodit õigeaegselt ei rakenda, satub ukrainlasest sisserännanud täielikku sõltuvusse oma tööandjast, kes teab täpselt, et too viibib Euroopa Liidus ebaseaduslikult.

Odav tööjõud kvalifitseeritud spetsialistide asemel

Tööpõhised sisserändajad kerkisid kahe poliitiku – Ukraina välisministri Pavlo Klimkini ja Poola peaministri Mateusz Morawiecki – vaidluste keskmesse. Poola valitsusjuht teatas, et võõrtöölisi vastu võttes aitab tema riik "leevendada pinget Euroopa Liidu idatiival". Klimkin tundis ennast haavunult. "Me päästame tegelikult sedapalju Poola majandust, kuipalju ukrainlasi teil töötab. Ma tean juhtumeid, mil neile pakutakse suurt palka, kuna nad on paindlikumad ja väga pühendunud sellele, mida teevad," vastas poliitik.

Poolas leiti vabrik, kus töötasid orjad Ukrainast >>

Tegelikult siiski on ukrainlaste kõrged palgad äärmiseks harulduseks, kuna valdav enamus neist on leidnud rakendust töökohtadel, mis ei ole kohalike silmis sugugi ahvatlevad.

Euroopa Liidus leidub sissesõitnud ukrainlaste suhtes ja nende endi hulgas pahatahtlikke. Nende seas, kes suhtuvad idast sissesõitnutesse kõige halvemini, on kohalikud ametiühingud.

Nende arvates tekitavad postsovetlikud kodanikud tööturul dumpingut, alandades oma alatasustatud tööga kõikide teistegi palgataset. Radio Praha tsiteerib Tšehhi parlamendisaadikut Lubomír Zaorálekit, kes kaebab "Ukrainast odava tööjõu sissevoolu" üle, samas kui Praha on asetanud panuse "kvalifitseeritud spetsialistidele".

"Varsti on kõik ukrainlased meil siin"

Kolimine Ida-Euroopasse tähendab nõukogudejärgse paikkonna kodanikele pealekauba ka põrkumist kohaliku kultuuriga, mida on toitnud mälestused 20. sajandi sündmustest. Venemaa poliitik ja politoloog Sergei Stankevitš lausus RIA Novostile, et Poola ühiskonnale on omane teravdatud taju möödaniku ajaloodraamade osas, minevikukogemuste läbielamine otsekui sünniks need praegu. Kiievi poolt rahvuskangelase oreooli omistamine sellisele poolakate verivaenlasele nagu Stepan Bandera on mõjutanud ka ukrainlastest võõrtööliste seisundit. Politsei registreerib arvukalt kallaletungijuhtmeid idast sinna kolinud rahvuslastele.

Poola sulgeb oma piiri Ukraina rahvuslastele >>

Paremäärmuslaste ringkondades peavad paljud Lääne-Ukrainat kaotatud Poola aladeks. Rahvuslased tulid Varssavi südalinnas 11. novembril iseseisvuspäevale pühendatud meeleavaldusel välja tulnud loosungiga sõnastuses "Mäletame Vilniust, mäletame Lvivi". Sellel taustal leiavad rünnakud idast tulnute vastu riigis üksjagu kõlapinda.

Nii peksti rühm ukrainlasi Varssavi tänaval läbi selle eest, et nad rääkisid omavahel oma emakeeles. Gdanski all piirasid rahvuslased sisse maja, kus elasid Ukrainast pärit võõrtöölised, nende akendesse loobiti kivikamakaid. Nagu kirjutas Poola ajaleht Gazeta Wyborcza, lasksid ründajad käiku ka pesapallikurikad, kisendades seejuures: "Poola polakatele" ja "Kasige koju, hoorapojad!"

Porošenko lubas NATO-sse ja EL-i astumise referendumit >>

Riikides, kellel Kiieviga arveid klaarida ei ole, tekitab kartusi töörände ulatus iseenesest. Nagu ütles Sputnikule Tšehhi politoloog Jan Miklas, on ukrainlased kõigi selle riigi diasporaade hulgas arvukuselt teisel kohal. "Kardan, et selle otsusega (viisavabaduse kehtestamisega – toim.) paigutame me siia lähimal ajal kõik 43 miljonit Ukraina elanikku. Märkimisväärne osa ukrainlastest tahab oma rasket majanduslikku olukorda parandada, siirdudes Euroopasse," lausub Tšehhi parlamendisaadik Zdeněk Ondrášek.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

196
Tagid:
ebaseaduslik, töö, ühiskond, viisavabadus, majandus, EL, Poola, Euroopa, Ukraina
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega