Venemaa dessantvägi kasvatab soomuskihti, illustratiivne foto

Venemaa dessantvägi kasvatab soomuskihti

125
(Uuendatud 16:08 05.12.2017)
Sellest, millised uued "lelud" lähitulevikus Venemaa dessantväe käsutusse antakse, järgnevas RIA Novosti materjalis

Andrei Kots, RIA Novosti

Kaasaegne lahingutehnika, perspektiivsed langevarjusüsteemid, moderniseeritud laskurrelvastus ja varustus, uued struktuurid koosseisutabelites – kõik see ja muudki uuendused ootavad Venemaa õhudessantväge 2018. aastal ees. "Tiivuline jalavägi" muutub veelgi mobiilsemaks ja paremini kaitstuks, võetakse kasutusele uued luuremeetodid ja õpitakse kasutama elektronvõitlusvahendeid. Muudatused tulevad kõikides õhudessantväe väekoondistes, mille rahastamist, nagu ka moto-laskurväe rahastamist on 2018-29025 riikliku relvastusprogrammi raames oluliselt suurendatud.

Venemaa suurendab sõjalist potentsiaali läänepiiril >>

Lisatähis "Д"

Avalikest allikatest kättesaadava teabe kohaselt eraldatakse üldotstarbeliste relvaliikide (moto-laskur- ja õhudessantvägi) ümberrelvastamise vajadusteks eeloleva seitsme aasta jooksul üle nelja triljoni rubla üheksateistkümnest, mis on ette nähtud "Riikliku relvastusprogrammi 2025" rahastamiseks. Kaitseministri asetäitja Juri Borissov on juba korduvalt teatanud, et 2020. aastal peab uue relvastuse osakaal relvajõududes tõusma 70%-ni. Tiivulise jalaväes ollakse sellele tähisele juba üsna lähedal. Õhudessantvägede ülem kindralpolkovnik Andrei Serdjukov rääkis detsembri alul antud intervjuus väljaandele Krasnaja Zvezda, et kaasaegse ja moderniseeritud relvastuse osakaal talle alluvas relvaliigis on juba praegu 60%. 

Kahe viimase aasta jooksul on "dessantuura" saanud juurde neli pataljonikomplekti lahingusoomukeid БМД-4М ja soomustransportööre БТР-МДМ, kokku 120 ühikut. Aastaks 2020 saab selliseid masinaid dessantväes olema juba 300. Dessantväe suurtükivõimekust suurendatakse liikursuurtükkidega Sprut-СД, mille 125 mm suurtükid on võimelised hävitama isegi tanke. 2018. aastal on oodata 30 sellise liikursuurtüki saabumist.

Paralleelselt hakatakse relvastusest maha võtma БМД-1, БТР-Д ja kergeid liikursuurtükke Nona, mis on end viimaste aastakümnete relvakonfliktides hästi õigustanud, kuid on juba moraalselt vananenud ja füüsiliselt kulunud. Lisaks antakse dessantväele 2018. aastal üle 30 moderniseeritud remondi- ja evakuatsioonimasinat БРЭМ-Д, mis on ette nähtud vigastatud tehnika ja relvastuse taastamiseks otse lahinguväljal.

Soome ja Rootsi mõistavad Venemaa tähtsust Euroopa jaoks >>

Ei maksa unustada, et praktiliselt kõik dessantväes kasutatavatel soomusmasinatel on nimetuses lisatähis "Д", mis tähendab, et neil on langevarjudega teisaldamise võimekus. Spetsiaalselt sellise tehnika tarvis hakkavad 2018. aastal väeosadesse laekuma mitmekuplilised langevarjusüsteemid Bahtša-УПДС, mille abil on võimalik kiiresti, kuid samas ka täpselt ja ohutult maandada taevast maa peale langevaid mehitatud soomukeid БМД-4М, БТР-МДМ, soomusautosid Tigr ja Taifun. Dessantväelased ise võtavad kasutusele ümara kujuga langevarjud Д-10 ja juhitavad langevarjud Arbalet-2, mis on valmistatud "tiiva" põhimõttel.

Viimase abil võivad võitlejad liuelda õhus horisontaalkiirusega kuni 60 kn/h, mis on väga oluline luureüksustele. Tänaseks on kasutusel juba umbes 500 sellist langevarjusüsteemi. Lisaks on 2018. aastal kavandatud lõpetada dessantväelaste varustamine individuaalvarustusekomplektidega Ratnik, mis on optimeeritud spetsiaalselt dessantväelaste vajadusi silmas pidades.

© Ruptly
Kaitseülikonnas naissõjaväelane läks läbi plahvatuste ja leekide

Hiljuti ilmusid dessantvägede väekoondistesse kuus tankiroodu tankidega Т-72Б3. Andrei Serdjukovi sõnul neid tugevdatakse 2018. aastal ja formeeritakse 76. (Pihkva) ja 7. (Novorossiisk) õhudessantdiviisides ja ühes õhudessant-ründebrigaadis ümber pataljonideks. Tanki ei ole langevarjuga loomulikult võimalik lennukilt alla heita, ta on selleks liialt raske, kuid raske soomustehnikaga allüksused on tõhusaks toeks jalastunult või soomukitel rünnakule minevatele dessantväelastele.

High-tec dessantväele

Üsna pea tulevad dessantväe koosseisu allüksused, mis on varustatud keeruliste ja kõrgtehnoloogiliste operatsioonide läbiviimiseks ettenähtud seadmetega. Nagu lubas kindralpolkovnik Andrei Serdjukov, formeeritakse kõikides õhudessantkoondistes erigrupid elektronvõitluse (EVV) ja droonide käitlemiseks. Esimesed EVV kompleksid on juba relvastusse võetud ja väeosades testitakse neid.

"Zapad 2017": hirmul on suured silmad >>

Teavet nende kohta pole palju. Kompleksid on moodulipõhised ja mõeldud raadiolaineid eetrisse andvate allikate väljapeilimiseks. Uus süsteem annab dessantväe põhijõududele teavet vaenlase objektide tegevuse kohta reaalajas ja mõningatel andmetel võimaldab raadiosidet ka maha suruda. Seega saavad dessantväelased täiendava võimekuse vaenlast ootamatult tabada.

Varem on Serdjukov teatanud veel ühest uuendusest — dessanteeritavast EVV kompleksist Lorandit-АД. See on monteeritud väikesele maasturile ja suudab efektiivselt summutada mistahes raadioseadmeid. Ülem rõhutas, et Lorandit võetakse relvastusse 2021. aastal.

Mis puutub droonidesse, siis kasutavad dessantväelased neid juba ammu, kuid spetsiaalseid droonide käitlemise allüksusi veel kõikides dessantväe väekoondistes ei ole. Vaatamata sellele kasvab drooniallüksuste arv pidevalt. Novembri alguses teatas kaitseministeeriumi pressiteenistus, et dessantvägi saab 20 mitmeotsatarbelist drooni Orlan, Eleron ja Tahion.

Nad kõik on varustatud vahetatavate moodulitega, mis võimaldavad gürostabiliseerivatel pöördplatvormidel soojusjälgimist, foto- ja videosalvestust, samuti registreerimisaparatuuriga. Need dessantväe lendavad silmad tõstavad luure efektiivsust ja aitavad korrigeerida suurtükituld.

Maailma äärmuslikumad sõjaväeharjutused >>

Õhudessantväe tegevuse automatiseeritud juhtimisest lahingus rääkis Andrei Serdjukov juba 1. augustil. Siis teatas ta, et 2018. aastal saab dessantvägi väeüksuste täiustatud automatiseeritud juhtimissüsteemi Kassiopeia-Д mis paikneb soomustransportööril БТР-МДМ Rakuška. Ühe masina meeskond on võimeline tagama dessantväeüksuste juhtimise teatud lahingutegevuse lõigus. Eeldatakse, et see tehnika võimaldab tõsta oluliselt taktikaliste andmete edastamist erinevaid kanaleid pidi, kaasa arvatud videoside ja erilise "sõjaväe interneti" kaudu.

125
Tagid:
relvastusprogramm, relvastus, luure, tehnika, sõjaline, soomuskiht, õhudessantvägi, õhuvägi, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega