Leedu endine president Rolandas Paksas

Rolandas Paksas: "Mina ei karda Kremliga kõnelda"

62
(Uuendatud 09:45 02.12.2017)
Eksklusiivintervjuus Leedu Sputnikule rääkis vabariigi endine president Rolandas Paksas, et on valmis naasma riigis võimule ning ka sellest, et Leedul on tarvis parandada suhteid Venemaaga

TALLINN, 2. detsember — Sputnik. Pärast moelooja Juozas Statkevičiuse hiljutist skandaalset intervjuud Leedu Sputnikule (kus ta väitis, et "Leedus toimuvat ei ole enam võimalik välja kannatada") tekkis toimetusel kahtlusi, kas Ronaldas Paksas on nõus vestlema "Kremli propagandaportaaliga", nagu Sputnikut sageli nimetatakse.

Toona kargasid Leedu suhtlusvõrgustike kasutajad ja kohalikud meediaväljaanded Juozas Statkevičiusele turja ainuüksi selle eest, et ta söandas Leedu Sputnikuga suhelda. Hammaste vahele sattus ka menukas kirjanik Rūta Vanagaitė.

Leedu moelooja: Leedus toimuvat on võimatu taluda >>

Nagu selgus, peab endine president Rolandas Paksas, keda Leedu meedia on korduvalt nimetanud "Kremli agendiks" ja "Moskva mõjualuseks", ennast ise samuti Leedu patrioodiks.

"Ma võin avaldada oma arvamust, meeldigu see mõnele või mitte. Aga ma räägin seda, mida saan, ja räägin nii, nagu oskan. Ma leian, et mul on õigus kritiseerida, kui riigis midagi valesti tehakse. Aga seejuures olen ma alati olnud ja jään Leedu patrioodiks," selgitas endine riigipea.

Kas te ei karda Leedu Sputnikuga suhelda? Sest hiljem võidakse teidki kirjutada "Kremli kasulike idiootide" kilda. Nagu Juozas Statkevičiuse või Rūta Vanagaitė.

Teate, kogu lugupidamise juures teie vastu ma vaevalt küll usun, et kõnelen praegu otse Kremliga. Aga isegi kui see nii oleks, kui te tõepoolest Moskva Kremlit esindaksite, suhtleksin ma teiega sellegipoolest.

Minu lemmikpoliitik on Winston Churchill, kunagine Suurbritannia peaminister. Kõige enam austan ma nimelt teda. Vaat sellepärast, et tema ei vältinud kunagi jutuajamist kellega iganes ja leidis alati, et dialoog on parem kui vaikimine või mingisugune põlastus. Mina püüan käituda samaviisi, nagu tegi Churchill. Rääkida ja veenda – see on alati parem kui mitte rääkida ja mitte veenda. Seda esiteks.

Simonjan: vaatame seda tsirkust Leedus edasi >>

Teiseks, ei maksa unustada, et inimesed, keda te mainisite, ei ole sugugi poliitikud. Ja ma ei mõista, miks neil pole õigust oma arvamust avaldada. Tõsi, paraku algavad seepeale manipulatsioonid avaliku arvamusega. Ja alati annab sõnu kontekstist välja kiskuda ja kõike pea peale pöörata. Seda meil osatakse…

Kuidas ka poleks, Leedu jõud on tema geograafilises asendis. Me peame töötama nii Moskva kui Washingtoni, nii Berliini kui Minskiga. Kõik meie rahvad peavad omavahel hästi läbi saama. Sõprust pidama ja omavahel jagama – kultuuri, mitmesuguseid saavutusi ja palju muud. Ainult sel juhul saab piirkond, mida ma esindan, selliseks, mille pärast meil, praegu siin elavatel, ei tule tunda häbi lastelaste ees.

Aga suure tõenäosusega ei pruugi perspektiivis üldse kedagi Leedusse jääda. Mitte ainult lapselapsi, vaid ka lapsi ning nende vanemaid. Demograafiline olukord on erakordselt ärevustteitav. Kas teil on retsept, kuidas seda parandada? Levivad üleskutsed hakata massiliselt migrante sisse vedama.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Ma ei usu, et see olukorda päästab. Need sisserändajad, kes on kvootide alusel saabunud, kauaks pidama ei jää. Nad pigem põgenevad Leedust paremate elupaikade otsingul – sinna, kus on suuremad toetussummad ja kus on soojem ja kus leidub sugulasi.

Mis puudutab meie väljarännet, siis see on tõesti tohutu. Me kaotame pidevalt rahvastikku. Statistika kohaselt on elanikkond isesisvuse aastate jooksul kahanenud juba kolmandiku võrra.

Mina juhindun eluaeg alati ühest reeglist: kui midagi teha, siis tuleb tõepoolest teha. Aga meil ainult räägitakse probleemist, kuid mitte midagi ei tehta. Aga kui aina rääkida, et kõik on halvasti, siis parem sellest ikkagi ei hakka. Mis siin siis imestada, et olukord ainult halveneb.

Mida siis tuleks ette võtta?

Tuleks hakata vähemalt midagigi tegema. Tähtis on mõista, mispärast inimesed minema sõidavad. Ma olen kindel, et suure tõenäosusega on rahvastiku väljavoolu võimalik peatada. Nagu öeldakse, oleks vaid tahtmist. Siin pole küll tarvis jalgratast leiutada – piisab, kui uurida maailma kogemusi. Paljudel riikidel on õnnestunud rahvastik tagasi saada.

Eestlased välismaal — kaotus või ka suur võimalus? >>

Aga senimaani meenutatakse meil kaasmaalasi pühade puhul: oh, kuulge, tulge tagasi, me vajame teid. Nemad aga vaatavad ju, milline olukord Leedus on, ja näevad, et midagi ei muutu. See puudutab nii majandust kui ka teisi valdkondi. Aga kui midagi ei muuda, siis e tule inimesed iialgi tagasi. Sellepärast ma ütlen: et midagi teha, – tuleb teha!

Kuidas te Leedu olukorda tervikuna hindate?

Paljudel on väga raske toime tulla. Mis pole üllatav, kui võtta keskmine palk, keskmine pension või elatismiinimum. Jah, me saime Euroopa Liidu liikmeks, kuid paljude aspektide osas pole Leedul millegagi kiidelda. Me oleme "medalikohtadel", ent ainult altpoolt lugedes. Tähendab, midagi tehakse meil valesti.

Kui rääkida välispoliitikast, siis pole Leedul kaugeltki kõige paremaid suhteid naabritega. See ei puuduta mitte üksnes Venemaad ja Valgevenet, vaid ka lääneriike. Näiteks suhted Poolaga on meil selgelt pingelised. Aga peaksid olema palju paremad. Kui minust sai Vilniuse linnapea, siis kutsusin poolakad koalitsiooni. Sedasama tegin siis, kui sain peaministriks.

Ilmselt on Leedu jaoks praegu "vaenlaseks number üks" Venemaa?

Mul on Venemaal palju sõpru ja ma olen veetnud seal oma parimad aastad lendurina. Seniajani pean ametivendadega sidet. Nende seas on Venemaa ja Euroopa meistreid. Lihtsate leedulaste ja venelaste vahel, olen selles kindel, mingisuguseid probleeme ei ole, need on poliitikud, kes olukorda teravaks ajavad. Nende jaoks on see mäng, tänu millele nad tahavad saada dividende. Nii on alati olnud. Ka sada, ka tuhat aastat tagasi…

Leedu ravimatu paranoia >>

Minu seisukoht on siin lihtne: naise võid valida, aga naabri annab Jumal! Ma leian, et naabritega tuleb alati elada rahus ja üksmeeles. Tuleb otsida kokkupuutepunkte. Kui ma veel peaministrina Moskvasse saabusin, kirjutasime me üheainsa kohtumisega alla 12-le Leedu ja Venemaa vahelisele lepingule. Nagu tookord naljatati, oleksime võinud sattuda Guinnessi rekordite raamatusse.

Mida te arvate USA kallihinnalise vedelgaasi tarnetest? Leedu võimud ütlevad nii: see-eest oleme me Venemaast sõltumatud! Seda ei väsi esmajoones kordamast just energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas.

Täielik jama! Ma ei saa aru, kuidas saab olla mingis konkreetses sektoris sõltumatu. Me elame kõrvuti, kaubad kulgevad läbi meie riikide territooriumide, inimesed sõdavad, lennukid lendavad. Nii et võtame kätte ja sulgeme kõik maanteed, kõik õhukoridorid, raudteed ja nii edasi! Ja ongi teil "transpordisõltumatus". Selge see, et see on tobedus. Võimud peavad tegutsema nii, et inimesed kasu saaksid. Peaga tuleb mõelda. Ja kui Venemaal on gaas odavam, siis tuleb seda osta. Aga selle asemel kaevutakse meil "kaevikutesse".

2004. aasta aprillis kõrvaldati teid Seimi poolt ennetähtaegselt riigi kõrgeimast ametist "Leedu Vabariigi põhiseaduse ja presidendivande rikkumise pärast". Kuid 2011. aastal asus Euroopa inimõiguste kohus teie poolele.

Jah, Strasbourgist teatati, et kõik piirangud minu suhtes tuleb tühistada. On möödunud juba üsna mitu aastat, kuid Leedu, kes märkab inimõiguste rikkumisi teistes riikides, ei märka neid millegipärast enda juures. Ja eirab täielikult Strasbourgi kohtu poolset õigeksmõistmist.

Ühest küljest see mind "rõõmustab": tuleb välja, et poliitiline ladvik kardab seniajani, et ma võin saada presidendiks, juhul kui tee oleks avatud. Igal juhul püüan ma praegu hoida head lennuvormi. Usun, et võitlus seisab veel ees.

Oma tagandamist nimetasite te nii vandenõuks kui riigipöördeks. Mis te arvate, kas süüdlased võetakse kunagi vastutusele?

Seda ei tea kunagi, kuidas ajalugu pöördub. Oli aeg, mil inimesi saadeti meil Siberisse asumisele. Nad arvasid, et ei tule kunagi tagasi ega näe enam lähedasi. Hiljem aga naasesid nad Leedusse, rajasid perekonnad, tundsid elust rõõmu. Nii on ka praegu. Pole vaja meelt heita. Ma olen sada protsenti kindel, et tulevad paremad ajad. Ja siis nimetatakse ka konkreetsete süüdlaste nimed.

Valest ei saa saada tõde, ebaõiglusest ei sünni õiglust. Jah, seda, mis minuga 2004. aastal tehti, pean ma vandenõuks ja riigipöördeks. Isegi kui see kõik oli kaetud elegantsete lausungitega. Aga varem või hiljem saab avalikkus niikuinii teada, kes selle taga seisab.

62
Tagid:
poliitika, president, endine, intervjuu, Kreml, Sputnik, Juozas Statkevičius, Rolandas Paksas, Venemaa, Leedu