Ratko Mladić mõisteti eluks ajaks vangi, illustratiivne foto

Ratko Mladić mõisteti eluks ajaks vangi

46
(Uuendatud 23:45 23.11.2017)
ÜRO sõjaroimakohus mõistis kolmapäeval Bosnia serblaste endise väejuhi Ratko Mladići süüdi genotsiidis, sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes 1992.-1995. aastani kestnud Bosnia sõja ajal ja määras talle eluaegse vanglakaristuse

TALLINN, 22. november — Sputnik. 74-aastase Mladići vastu oli esitatud 11 süüdistust ning Haagis asuv endine Jugoslaavia sõjaroimatribunal (ICTY) mõistis ta 10 süüdistuspunktis süüdi, vahendas ERR.

Putin: Venemaa ei luba Donbassis Srebrenica veresauna kordumist >>

Mladić mõisteti süüdi nende üksuste isiklikus juhtimises, kes muu hulgas piirasid ja pommitasid kolm aastat Bosnia pealinna Sarajevot ning tapsid 1995. aastal Srebrenicas umbes 8000 islamiusulist meest ja poissi. Sarajevo piiramises hukkus umbes 10 000 inimest.

Mladić ise otsustas viimasest istungist osa võtta, kuid kaotas kohtuotsuse ettelugemisel enesevalitsuse, hakkas karjuma ja viidi ÜRO turvameeste saatel kohtusaalist minema.

Ratko Mladić

Ratko Mladić (serbia Ратко Младић) on endine Serbia sõjaväelane. Ta oli pikka aega rahvusvaheliselt tagaotsitav süüdistatuna sõjakuritegudes. Mladić tabati 26. mail 2011 Serbia põhjaosas Vojvodinas, kus ta ennast väidetavalt Milorad Komadići nime all varjas.

Mladići isa oli rahvusradikaal, kes hukkus Teise maailmasõja päevil, poja teisel sünnipäeval, rünnakus horvaatide külale (Ante Pavelići kodukülale).

Mladić teenis Jugoslaavia Rahvaarmee tankivägedes. Nimetati Bosnia Serblaste Vabariigi armee peastaabi ülemaks 1992. aastal. Juhtis Bosnia sõja päevil Sarajevo piiramist (1992 kuni 1995) ja eri piirkondade etnilist puhastamist Bosnia muslimitest. Oli ägedalt vastu Bosnia konflikti rahumeelsele lahendamisele ja väga populaarne Bosnia serblaste seas.

Ratas: Eesti toetab Lääne-Balkani lähendamist EL-le >>

Mladićit peetakse vastutavaks 1995. aastal aset leidnud Srebrenica massimõrva eest. Srebrenica oli ÜRO "turvaala", kus serblased tapsid umbes 8300 muslimit.

Vabastati ametist 1996. aasta novembris.

Ukraina Ülemraada kuulutas UPA liikmed kangelasteks ja võttis vastu seaduse, mis keelas neid natsikurjategijatena kritiseerida
© Sputnik / Александр Мазуркевич

Mladići ihukaitseülema sõnul elas mees 2002. aastani Belgradis ja liikus võimude kaitse all vabalt ringi.

Mladić oli aastaid rahvusvaheliselt tagaotsitav. Ameerika Ühendriigid ja Serbia panid tema tabamiseni viivate vihjete eest välja rahalised autasud (vastavalt 5 miljonit dollarit ja miljon eurot).

Mladić vahistati 2011. aasta 26. mail ja anti 31. mail Endise Jugoslaavia Rahvusvahelisele Kriminaaltribunalile välja.

Rahvusvaheline tribunal on Mladićile esitanud süüdistuse Srebrenica muslimite ja mitmete teiste Bosnia piirkondade mitteserblastest elanike kallal toime pandud genotsiidis ning 1992. kuni 1995. aastani toime pandud mõrvades, deporteerimises, tagakiusamises ja terroriseerimises. Kohus tema üle algas 3. juunil.

Mladić on abielus, tal sündis poeg ja tütar. Tütar suri 1994. aastal tema isale kuulunud püstolist tulistatud lasu tagajärjel. Tema surma peetakse enesetapuks. (Allikas: Vikipeedia)

46
Tagid:
eluaegne, genotsiid, vangla, ICTY, kohus, ÜRO, Ratko Mladič, Bosnia, Srebrenica, Haag
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega