Ratko Mladić mõisteti eluks ajaks vangi, illustratiivne foto

Ratko Mladić mõisteti eluks ajaks vangi

41
(Uuendatud 23:45 23.11.2017)
ÜRO sõjaroimakohus mõistis kolmapäeval Bosnia serblaste endise väejuhi Ratko Mladići süüdi genotsiidis, sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes 1992.-1995. aastani kestnud Bosnia sõja ajal ja määras talle eluaegse vanglakaristuse

TALLINN, 22. november — Sputnik. 74-aastase Mladići vastu oli esitatud 11 süüdistust ning Haagis asuv endine Jugoslaavia sõjaroimatribunal (ICTY) mõistis ta 10 süüdistuspunktis süüdi, vahendas ERR.

Putin: Venemaa ei luba Donbassis Srebrenica veresauna kordumist >>

Mladić mõisteti süüdi nende üksuste isiklikus juhtimises, kes muu hulgas piirasid ja pommitasid kolm aastat Bosnia pealinna Sarajevot ning tapsid 1995. aastal Srebrenicas umbes 8000 islamiusulist meest ja poissi. Sarajevo piiramises hukkus umbes 10 000 inimest.

Mladić ise otsustas viimasest istungist osa võtta, kuid kaotas kohtuotsuse ettelugemisel enesevalitsuse, hakkas karjuma ja viidi ÜRO turvameeste saatel kohtusaalist minema.

Ratko Mladić

Ratko Mladić (serbia Ратко Младић) on endine Serbia sõjaväelane. Ta oli pikka aega rahvusvaheliselt tagaotsitav süüdistatuna sõjakuritegudes. Mladić tabati 26. mail 2011 Serbia põhjaosas Vojvodinas, kus ta ennast väidetavalt Milorad Komadići nime all varjas.

Mladići isa oli rahvusradikaal, kes hukkus Teise maailmasõja päevil, poja teisel sünnipäeval, rünnakus horvaatide külale (Ante Pavelići kodukülale).

Mladić teenis Jugoslaavia Rahvaarmee tankivägedes. Nimetati Bosnia Serblaste Vabariigi armee peastaabi ülemaks 1992. aastal. Juhtis Bosnia sõja päevil Sarajevo piiramist (1992 kuni 1995) ja eri piirkondade etnilist puhastamist Bosnia muslimitest. Oli ägedalt vastu Bosnia konflikti rahumeelsele lahendamisele ja väga populaarne Bosnia serblaste seas.

Ratas: Eesti toetab Lääne-Balkani lähendamist EL-le >>

Mladićit peetakse vastutavaks 1995. aastal aset leidnud Srebrenica massimõrva eest. Srebrenica oli ÜRO "turvaala", kus serblased tapsid umbes 8300 muslimit.

Vabastati ametist 1996. aasta novembris.

Ukraina Ülemraada kuulutas UPA liikmed kangelasteks ja võttis vastu seaduse, mis keelas neid natsikurjategijatena kritiseerida
© Sputnik / Александр Мазуркевич

Mladići ihukaitseülema sõnul elas mees 2002. aastani Belgradis ja liikus võimude kaitse all vabalt ringi.

Mladić oli aastaid rahvusvaheliselt tagaotsitav. Ameerika Ühendriigid ja Serbia panid tema tabamiseni viivate vihjete eest välja rahalised autasud (vastavalt 5 miljonit dollarit ja miljon eurot).

Mladić vahistati 2011. aasta 26. mail ja anti 31. mail Endise Jugoslaavia Rahvusvahelisele Kriminaaltribunalile välja.

Rahvusvaheline tribunal on Mladićile esitanud süüdistuse Srebrenica muslimite ja mitmete teiste Bosnia piirkondade mitteserblastest elanike kallal toime pandud genotsiidis ning 1992. kuni 1995. aastani toime pandud mõrvades, deporteerimises, tagakiusamises ja terroriseerimises. Kohus tema üle algas 3. juunil.

Mladić on abielus, tal sündis poeg ja tütar. Tütar suri 1994. aastal tema isale kuulunud püstolist tulistatud lasu tagajärjel. Tema surma peetakse enesetapuks. (Allikas: Vikipeedia)

41
Tagid:
eluaegne, genotsiid, vangla, ICTY, kohus, ÜRO, Ratko Mladič, Bosnia, Srebrenica, Haag