Mis saab Carles Puigdemontist?

Neli küsimust Kataloonia tuleviku mõistmiseks

57
Pinged Kataloonia ja Hispaania Kuningriigi vahel jõudsid kriitilisele tasemele pärast katalaanide ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist Barcelonas ja sellele järgnenud Madridi sekkumist autonoomia-institutsioonide tegevusse. Sputnik uuris kujunenud olukorra võimalikke arenguid

TALLINN, 2. november — Sputnik. Põhiseaduse artikli 155 rakendamine, mis sai Hispaania Senati poolt heaks kiidetud, avas Mariano Rajoy valitsusele tee Kataloonia Generaliteedi (Generalitat de Cataluña), presidendi Carles Puigdemonti ja kogu autonoomiaüksuse valitsuse võimult kõrvaldamiseks. Samuti saadeti laiali piirkonna parlament ja kuulutati välja uued valimised. Need meetmed rakendati pärast kataloonlastest rahvasaadikute ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist.

Kujunenud olukorda võib kirjeldada sõnaga "selgusetus", selgitas Sputnik Mundole Tšiili Diego Portalese nimelise ülikooli teadur Beatriz Hernández. Euroopa küsimustes doktorikraadiga analüütiku hinnangul "ei tea keegi, mis toimub" detsembriks määratud autonoomiapiirkonna valimistel, kuid eeldada võib, et need kulgevad pingelises õhkkonnas.

Vaatleme nelja küsimust, mis aitavad paremini aru saada olukorra võimalikest arenguteedest.

Miks pole artiklit 155 nii kaua rakendada võetud?

Ispaania põhiseaduse artikli 155 rakendamine, mis annab riigi keskvalitsusele õiguse sekkuda autonoomsete regioonide asjadesse, on olnud päevakorral Generaliteedi poolt 1. oktoobril korraldatud referendumi läbiviimise hetkest peale. Kuid alles 27. oktoobril kiitis Senat selle aktiveerimise heaks.

Millest niisugune viivitus? Hernándeze arvates on põhjuseid mitu. Üheks neist on „sisulised erimeelsused" Hispaania erakondade vahel. Selleks, et artiklit 155 rakendama asuda, oli vaatamata absoluutsele enamusele Senatis tarvis kaasata ka teiste jõudude toetus, "antud juhul parteidelt Ciudadanos ja Partido Socialista Obrera Español (PSOE)". Ent just viimatimainitu ridades ei olnud selle meetme rakendamise küsimuses konsensust.

"Katalooniaga seotud olukord põhjustas tugevaid ebakõlasid Hispaania traditsiooniliste erakondade, aga ka Kataloonia parteide ja koguni iseseisvuse pooldajate eneste vahel," ütleb õpetlane.

10. oktoobril kirjutas Puigdemont alla iseseisvusdeklaratsioonile, kuid külmutas selle jõustumise tingimusel, et Madridiga algavad läbirääkimised rahvusvaheliste vahendajate osalusel. See "topeltdeklaratsioon" jättis valitsuse ilma „selge arusaamiseta", kas on tarvis autonoomia asjadesse sekkuda või mitte, ja samas olid ka kommunikatsioonikanalid kooskõlastamata.

"Läbirääkimisi ette ei võetud. Dialoogi puudumine neil päevil viis selleni, et valitsev partei Partido Popular lõi käed Ciudadanose ja PSOE-ga. Koos saavutasid nad Kongressis ja Senatis enamuse ning langetasid otsuse artikli 155 käivitamiseks," märkis ekspert.

Mis saab Carles Puigdemontist?

Üsna kohe pärast artikli 155 käikulaskmist teatas Rajoy Generaliteedi presidendi tagandamisest. Puigdemont aga eiras seda otsust ja peab end seniajani sellele ametikohale 2016. aastal seaduslikult valituks. Koos sellega kutsus ta kataloonlasi üles Madridi otsusele vastu seisma.

Hispaania peaprokurör esitas süüdistused ülestõusu ja mässu õhtuamises ning rahaliste vahendite sihipäratus raiskamises 1. oktoobri rahvahääletuse rahastamisel. Hernández tuletas meelde, et Puigdemonti eelkäija Artur Mas on juba saanud samasuguse süüdistuse peale juriidiliselt mittesiduva referendumi korraldamist 2014. aasta 9. novembril Kataloonia võimaliku sõltumatuse küsimuses.

Kas Puigdemont võib sattuda trellide taha? Vahistama kedagi ei hakata, ütleb Hernández, kuid eeldatakse „süüdistust ja kohtumõistmist", Kui asi kohtuni välja läheb, võib ta saada kuni 15-aastase vangistuse.

"Sellise karistuse määramiseks peaks lugu jõudma õlestõusuni — koos meediakanalite, raudteede, lennujaamade jne. Vallutamisega, mida pole olnud. Vastasel juhul küünib maksimaalne karistusaeg 15 aastani. Seda nii Kataloonia valitsusladviku kui ka parlamendis hääletanud konkreetsete rahvasaadikute jaoks," selgitas ta.

Viimastel päevadel on tekkinud kuuldusi Puigdemontile Belgias poliitilise varjupaiga võimaldamisest. Hispaania meedia kirjutas, et Generaliteedi endine president viibib Brüsselis. Ent Belgia võimud on selle välistanud ja nimetanud Kataloonia poliitiku viibimist oma territooriumil vaid "kuuldusteks".

Mis toimub Kataloonias 21. detsebril?

"Kataloonia on lõhenenud ja polariseerunud. Referendumust näiteks võttis osa 43% kogu valijaskonnast. Neist kõigest 38% hääletas lahkulöömise poolt poolthääle andis 90% rahvahääletuses osalenuist]. Meie teiega räägime vähemusest," meenutas Hernández.

Ansalüütiku arvates on "vaikiv enamus" Hispaania koosseisu jäämise poolt, nagu seda on saadud näha Kataloonias viimasel ajal iseseisvuse vastu toimunud meeleavalduste.

Hernández märkis, et valimiskampaania paistab olevat autonoomias juba alanud. Poliitilised parteid, sealhulgas iseseisvuse pooldajad kaavuvad juba oma osalemist valimistes.

"On üsna kaheldav, et Kataloonia kriis 21. detsembril laheneb, seda eeskätt polariseerumise tõttu ühiskonnas," leiab ekspert.

Iseseisvusliikumise ridades on fraktsioone, kes pole rahul ei referendumiga sel kuhjul, nagu see oli korraldatud, ega ka ühepoolse iseseisvusdeklaratsionida. Teisest küljest aga "keskvalitsus eeldab, et 21. detsember näitab iseseisvuse pooldajate häältearvu vähenemist ja nende kataloonölaste arvukuse tõusu, kes tahavad jääda Hispaania koosseisu. Selles seisnebki selgusetus. Me ei tea, mis juhtub, kuid äärmisel juhul on tegemist hea märguandega sellest, et on kujunenud säärane valimiseelne kliima, kus vaikiv enamus, kes seni pole Hispaania ühtsuse kasuks toetust avaldanud, teeb seda nüüd," lisas ekspert.

Mis saab Hispaania autonoomiatest?

Valimiste-eelne konkurentsiõhkkond Madridi ja Barcelona vahel esinevaid vastuolusid ei lahenda. Hernándeze hinnangul võiks „jätkusuutlikuks lahenduseks kujuneda Hispaania autonoomiasüsteemi reform", mis hõlmaks kõiki riigi piirkondi.

"Ei tohi lasta Katalooniaga seotud pingeolukorra jätkumist — see kestab edasi, kuna iseseisvuse pooldajad kogevad pettumust. Neil on võimas liikumine ja seda tuleb maha rahustada muude vahenditega: poliitiliste ja jätkusuutlikega," lausus ekspert kokkuvõtteks.

57
Tagid:
iseseisvus, referendum, Carles Puigdemont, Kataloonia, Hispaania
Teema:
Kataloonia referendum (43)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega