Mis saab Carles Puigdemontist?

Neli küsimust Kataloonia tuleviku mõistmiseks

55
Pinged Kataloonia ja Hispaania Kuningriigi vahel jõudsid kriitilisele tasemele pärast katalaanide ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist Barcelonas ja sellele järgnenud Madridi sekkumist autonoomia-institutsioonide tegevusse. Sputnik uuris kujunenud olukorra võimalikke arenguid

TALLINN, 2. november — Sputnik. Põhiseaduse artikli 155 rakendamine, mis sai Hispaania Senati poolt heaks kiidetud, avas Mariano Rajoy valitsusele tee Kataloonia Generaliteedi (Generalitat de Cataluña), presidendi Carles Puigdemonti ja kogu autonoomiaüksuse valitsuse võimult kõrvaldamiseks. Samuti saadeti laiali piirkonna parlament ja kuulutati välja uued valimised. Need meetmed rakendati pärast kataloonlastest rahvasaadikute ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist.

Kujunenud olukorda võib kirjeldada sõnaga "selgusetus", selgitas Sputnik Mundole Tšiili Diego Portalese nimelise ülikooli teadur Beatriz Hernández. Euroopa küsimustes doktorikraadiga analüütiku hinnangul "ei tea keegi, mis toimub" detsembriks määratud autonoomiapiirkonna valimistel, kuid eeldada võib, et need kulgevad pingelises õhkkonnas.

Vaatleme nelja küsimust, mis aitavad paremini aru saada olukorra võimalikest arenguteedest.

Miks pole artiklit 155 nii kaua rakendada võetud?

Ispaania põhiseaduse artikli 155 rakendamine, mis annab riigi keskvalitsusele õiguse sekkuda autonoomsete regioonide asjadesse, on olnud päevakorral Generaliteedi poolt 1. oktoobril korraldatud referendumi läbiviimise hetkest peale. Kuid alles 27. oktoobril kiitis Senat selle aktiveerimise heaks.

Millest niisugune viivitus? Hernándeze arvates on põhjuseid mitu. Üheks neist on „sisulised erimeelsused" Hispaania erakondade vahel. Selleks, et artiklit 155 rakendama asuda, oli vaatamata absoluutsele enamusele Senatis tarvis kaasata ka teiste jõudude toetus, "antud juhul parteidelt Ciudadanos ja Partido Socialista Obrera Español (PSOE)". Ent just viimatimainitu ridades ei olnud selle meetme rakendamise küsimuses konsensust.

"Katalooniaga seotud olukord põhjustas tugevaid ebakõlasid Hispaania traditsiooniliste erakondade, aga ka Kataloonia parteide ja koguni iseseisvuse pooldajate eneste vahel," ütleb õpetlane.

10. oktoobril kirjutas Puigdemont alla iseseisvusdeklaratsioonile, kuid külmutas selle jõustumise tingimusel, et Madridiga algavad läbirääkimised rahvusvaheliste vahendajate osalusel. See "topeltdeklaratsioon" jättis valitsuse ilma „selge arusaamiseta", kas on tarvis autonoomia asjadesse sekkuda või mitte, ja samas olid ka kommunikatsioonikanalid kooskõlastamata.

"Läbirääkimisi ette ei võetud. Dialoogi puudumine neil päevil viis selleni, et valitsev partei Partido Popular lõi käed Ciudadanose ja PSOE-ga. Koos saavutasid nad Kongressis ja Senatis enamuse ning langetasid otsuse artikli 155 käivitamiseks," märkis ekspert.

Mis saab Carles Puigdemontist?

Üsna kohe pärast artikli 155 käikulaskmist teatas Rajoy Generaliteedi presidendi tagandamisest. Puigdemont aga eiras seda otsust ja peab end seniajani sellele ametikohale 2016. aastal seaduslikult valituks. Koos sellega kutsus ta kataloonlasi üles Madridi otsusele vastu seisma.

Hispaania peaprokurör esitas süüdistused ülestõusu ja mässu õhtuamises ning rahaliste vahendite sihipäratus raiskamises 1. oktoobri rahvahääletuse rahastamisel. Hernández tuletas meelde, et Puigdemonti eelkäija Artur Mas on juba saanud samasuguse süüdistuse peale juriidiliselt mittesiduva referendumi korraldamist 2014. aasta 9. novembril Kataloonia võimaliku sõltumatuse küsimuses.

Kas Puigdemont võib sattuda trellide taha? Vahistama kedagi ei hakata, ütleb Hernández, kuid eeldatakse „süüdistust ja kohtumõistmist", Kui asi kohtuni välja läheb, võib ta saada kuni 15-aastase vangistuse.

"Sellise karistuse määramiseks peaks lugu jõudma õlestõusuni — koos meediakanalite, raudteede, lennujaamade jne. Vallutamisega, mida pole olnud. Vastasel juhul küünib maksimaalne karistusaeg 15 aastani. Seda nii Kataloonia valitsusladviku kui ka parlamendis hääletanud konkreetsete rahvasaadikute jaoks," selgitas ta.

Viimastel päevadel on tekkinud kuuldusi Puigdemontile Belgias poliitilise varjupaiga võimaldamisest. Hispaania meedia kirjutas, et Generaliteedi endine president viibib Brüsselis. Ent Belgia võimud on selle välistanud ja nimetanud Kataloonia poliitiku viibimist oma territooriumil vaid "kuuldusteks".

Mis toimub Kataloonias 21. detsebril?

"Kataloonia on lõhenenud ja polariseerunud. Referendumust näiteks võttis osa 43% kogu valijaskonnast. Neist kõigest 38% hääletas lahkulöömise poolt poolthääle andis 90% rahvahääletuses osalenuist]. Meie teiega räägime vähemusest," meenutas Hernández.

Ansalüütiku arvates on "vaikiv enamus" Hispaania koosseisu jäämise poolt, nagu seda on saadud näha Kataloonias viimasel ajal iseseisvuse vastu toimunud meeleavalduste.

Hernández märkis, et valimiskampaania paistab olevat autonoomias juba alanud. Poliitilised parteid, sealhulgas iseseisvuse pooldajad kaavuvad juba oma osalemist valimistes.

"On üsna kaheldav, et Kataloonia kriis 21. detsembril laheneb, seda eeskätt polariseerumise tõttu ühiskonnas," leiab ekspert.

Iseseisvusliikumise ridades on fraktsioone, kes pole rahul ei referendumiga sel kuhjul, nagu see oli korraldatud, ega ka ühepoolse iseseisvusdeklaratsionida. Teisest küljest aga "keskvalitsus eeldab, et 21. detsember näitab iseseisvuse pooldajate häältearvu vähenemist ja nende kataloonölaste arvukuse tõusu, kes tahavad jääda Hispaania koosseisu. Selles seisnebki selgusetus. Me ei tea, mis juhtub, kuid äärmisel juhul on tegemist hea märguandega sellest, et on kujunenud säärane valimiseelne kliima, kus vaikiv enamus, kes seni pole Hispaania ühtsuse kasuks toetust avaldanud, teeb seda nüüd," lisas ekspert.

Mis saab Hispaania autonoomiatest?

Valimiste-eelne konkurentsiõhkkond Madridi ja Barcelona vahel esinevaid vastuolusid ei lahenda. Hernándeze hinnangul võiks „jätkusuutlikuks lahenduseks kujuneda Hispaania autonoomiasüsteemi reform", mis hõlmaks kõiki riigi piirkondi.

"Ei tohi lasta Katalooniaga seotud pingeolukorra jätkumist — see kestab edasi, kuna iseseisvuse pooldajad kogevad pettumust. Neil on võimas liikumine ja seda tuleb maha rahustada muude vahenditega: poliitiliste ja jätkusuutlikega," lausus ekspert kokkuvõtteks.

55
Tagid:
iseseisvus, referendum, Carles Puigdemont, Kataloonia, Hispaania
Teema:
Kataloonia referendum (43)