Läti lipp

Mittekodanikud Lätis: mujal ei mõista seda keegi

83
(Uuendatud 14:13 11.09.2017)
Riia lossis toimus diskussioon Läti mittekodanike staatusest, Lätis on kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele

TALLINN, 10. september — Sputnik. Läti president kavatseb esitada Seimile seaduseelnõu, mis annaks Läti mittekodanike sündivatele lastele automaatselt Läti kodakondsuse ja ombudsman muretseb ebaõnnestunud mõiste "mittekodanik" pärast, edastab Läti Sputnik.

Riia lossis toimus diskussioon Läti mittekodanike staatuse lõpetamisest, teatas presidendi kantselei.

Osalesid ka ombudsman Juris Jansosn, siseministeeriumi parlamendisekretär Evika Siliņa, avaliku arvamuse uuringufirma SKDS direktor Arnis Kaktinš, Londoni ülikooli kolledži assotsieerunud professor Martinš Paparinskis ja Läti presidendi juures tegutseva õiguskeskkonna parandamise komisjoni liige, LÜ assotsieerunud professor Ivar Ijabs.

Eesti keele õpikud
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Seejuures jäi selgusetuks, on see tõesti vastutulek peaaegu 250 tuhandele elanikule, või vaid soov rahvusvahelisel areenil hästi välja paista.

Tuleb julgus kokku võtta ja asjale punkt panna

Lätis on kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele, teatas diskussiooni avades selle algataja, riigi president Raimonds Veijonis. Samuti ütles ta, et tuleb "julgus kokku võtta ja lävepakust üle astuda".

Diskussioon eesmärk oli arutada ekspertidega Veijonise initsiatiivi, anda Läti mittekodanike lastele Läti kodakondsus juba sünnimomendil, kui vanemad ei vali neile mingi teise riigi kodakondsust. Presidendi sõnul on võimalik, et ettepanekud seadusandluse sellekohaseks muutmiseks esitatakse Seimile juba järgmisel nädalal.

"Valitsuse kaalutletud otsus saab olema väga oluline, sest kõik lapsed, kes Lätis sünnivad, on meie lapsed, nii need, kes on juba sündinud, kui ka need, kes alles sünnivad. On kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele, sest me oleme kaasaegne Euroopa riik ja selliseks väljakutseks valmis," Teatas Veijonis.

President leiab, et mittekodaniku staatus ei saa jätkuda, muidu ei lõpegi see "surnud ringis jooksmine" mitte kunagi.

"Me peame olema oma riigis kindlad, et meie haridussüsteem on valmis ja võimeline andma oma panuse iga lapse kasvatamiseks korralikuks Läti kodanikuks. Jätkugu meil tahtejõudu ja võimalusi seda teha," ütles Veijonis.

Paneme põhimõisted paika

Diskussioonis osalenud ombudsman Juris Jansons rõhutas, et juba mõiste "mittekodanik" ise on eksitav ja sisaldab negatiivset allteksti.

"Uuringud näitavad, et osade mittekodanike arvates tekitab see staatus inimeses subjektiivse diskrimineerituse tunde, mis ei ole seotud majanduslike ega poliitiliste piirangutega, vaid selle staatuse endaga, selle omistamise protseduuriga ja vajadusega sooritada naturalisatsioonieksam, sealhulgas ka pärast läti keele omandamist," rõhutas ombudsman.

Ta tuletas meelde, et omal ajal kehtestati mittekodaniku staatus ajutise abinõuna, mitte mingi Läti kodakondsuse alaliigina. Veelgi enam, mõiste tekitab negatiivseid assotsiatsioone ja mõistmatust rahvusvahelistes organisatsioonides. Tihti aetakse mittekodanikke segamini kodakondsuseta isikutega.

Teine sort

Mõned eksperdid möönavad, et "mittekodanike" ümbernimetamine võib osutuda juriidiliseks trikiks.

Katse loobuda terminist "mittekodanikud" ja asendada see mingi teise mõistega pole mitte ainult Läti sisepoliitiline mäng, vaid ka reaktsioon rahvusvahelisele survele, leiab Jurmala linnaduuma saadik, jurist ja inimõiguslane Jelizaveta Krivtsova.

Neil päevil käisid taasloodava partei "Liikumine "poolt!" esindajad välja idee kasutada mõiste "mittekodanik" asemel neutraalsemat "kaasmaalane", nüüd võttis selle teema üles ka ombudsman, tsiteerib Krivtsova sõnu BaltNews.lv.

Krivtsova nimetas selliseid algatusi Läti katseteks kõrvale hiilida vajadusest selgitada rahvusvahelisele kogukonnale, kuidas on lood ÜRO kodakondsuseta isikute arvu vähendamise konventsiooni täitmisega.

2014. aastal pööras ÜRO tõsist tähelepanu kodakondsuseta isikute suurele hulgale maailmas ja korraldas uuringu, selgitamaks, kuidas on lood kodakondsusetusega kogu maailmas. 2015. aastal korraldas oma uuringu ka Europarlament. Selles uuringus pöörati tähelepanu ka mittekodanikele Eesti ja Lätis.

Krivtsova sõnul sisaldus selles uuringus järeldus, et Läti ja Eesti mittekodanikke tuleks nimetada pigem "teise sordi kodanikeks", mitte kodakondsuseta isikuteks.

Brüsselis toimub üleilmne eesti keele õpetajate kohtumine, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Заболотный

"Jah, terminit "mittekodanik" ei mõista Euroopas peaaegu mitte keegi. Kuid ma ei saa päris hästi aru, milleks on vaja "mittekodanikke" ümber nimetada. Ilmselt on need Läti sisepoliitilised mängud või mingi juriidiline trikk, mis peaks aitama Lätil vabaneda vajadusest rahvusvahelisel areenil aru anda. Niigi õnnestus neil üle 20 aasta, alates ÜRO kodakondsuseta isikute vähendamise konventsiooniga ühinemisest, selgitusi vältida. Jah, Läti on sellele alla kirjutanud, kuid seejuures tehti mittekodanike osas klausel, millega nõuti nende eristaatuse tunnistamist," leiab Jelizaveta Krivtsova.

Kuidas suhtuvad venelased ja lätlased sellesse ideesse?

Avaliku arvamuse uuringufirma SKDS direktor Arnis Kaktinš tutvustas kohalviibinutele uuringu tulemusi, milline on kodanike ja mittekodanike toetus mittekodanike vastsündinud lastele kodakondsuse automaatse andmise ettepanekule.

Selgus, et 71% mittekodanikest toetavad ja veel 16% pigem toetavad seda algatust. Samal ajal pooldas kõigest 48% kodanikest riigi kodanike ringi suurendamist. Lisaks sellele, kui enamus venelastest on valmis Veijonise ideed toetama, siis 27% lätlastest on kategooriliselt selle vastu.

83
Tagid:
seim, kodakondsuseta, president, Läti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega