USA ei alusta sõjategevust Põhja-Korea vastu, illustratiivne foto

Miks USA Põhja-Korea vastu sõda ei alusta

156
(Uuendatud 14:42 10.09.2017)
Miami ülikooli politoloogia osakonna professor June Teufel Dreyer nimetas viis põhjust, miks USA ei alusta sõjategevust Põhja-Korea vastu vaatamata raketikatsetustele ja ähvardustele Pyongyangi poolt

TALLINN, 5. september — Sputnik. Dreyeri hinnangul etendab olulist rolli asjaolu, et USA relvajõud on ilma Põhja-Koreaga sõdimatagi üle koormatud. "USA väed tegutsevad juba oma võimete piiril," väitis ekspert RIA Novostile. Eeskätt märkis ta, et USA sõjaväelaste Afganistanis ja Lähis-idas kohaloleku kärpimisel oleks neis paigus katastroofilised tagajärjed. 

USA hoiab Põhja-Korea ümber "mõõdetud pinget" >>

Pealegi tasub otsuse langetamisel Põhja-Korea vastu sõjategevuse alustamiseks silmas pidada rahaküsimust, leiab Dreyer. Ta tuletas meelde, et tornaado Harvey tagajärgede likvideerimiseks peab USA välja käima märkimisväärse rahasumma.

Professor eeldab, et USA ei alusta Põhja-Korea vastu sõjategevust muuhulgas ka tänu reageeringutele teiste riikide poolt, kes võivad siis USA-d agressoriks pidada.

Dreyer märkis, et lisaks kõigele ei ole Hiina seisukoht Põhja-Korea küsimuses lõpuni selge. "Me ei saa ses suhtes kindlad olla, kui kaugele Hiina Põhja-Korea kaitseks läheb," ütles ta.

Kokuvõtteks nentis professor, et "massimõrv, mis toimub niipea, kui Põhja-Korea otsekohe tihedalt asustatud Souli ja selle lähiümbrust ründab," ei luba Washingtonil alustada sõjategevust Pyongyangi vastu.

Olukord Korea poolsaarel on kuumenenud pärast järsutooniliste avalduste vahetamist Põhja-Korea ja USA vahel. Põhja-Korea lubas välja lasta ballistilised raketid Guami piirkonda, kus paiknevad ameeriklaste sõjaväebaasid. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et juhul kui Põhja-Korea riigipea Kim Chŏng-un "Guamiga midagi teeb, juhtub Põhja-Koreaga midagi sellist, mida keegi veel ealeski näinud ei ole." 

Põhja-Korea teatas vesinikupommi edukast katsetamisest >>

Korea Rahvavabariik teatas 3. septembril edukast kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide varustuseks mõeldud vesinikupommi katsetusest. Käsule katsetuste läbiviimiseks kirjutas alla Põhja-Korea liider Kim Chŏng-un isiklikult.

Jaapani kaitseministeerium hindas katsetatud plahvatuse võimsuseks esialgselt 70 kilotonni, mis on mitu korda suurem 1945. aastal Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommide omast.

Eelnevalt on Venemaa ja Hiina välja pakkunud mõtte relvastuse kahepoolsest külmutamisest – USA liitlaste sõjaliste õppuste lõpetamise vastutasuks Pyongyangi raketi- ja tuumakatsetuste peatamise eest.

156
Tagid:
sõjaline, ballistilised raketid, relvajõud, vesinikupomm, sõda, sõjavägi, June Teufel Dreyer, Kim Jong-un, Põhja-Korea, Hiina, USA