EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kooskõlastasid Türgiga 2016. aasta märtsis plaani võitluseks migratsioonikriisiga

EL ja Türgi - kes esimesena ust "paugutab"

36
(Uuendatud 08:13 08.09.2017)
Mingid alliansid ei asenda Türgile suhteid EL-ga, millest on juba saanud Türgi peamine majanduspartner, leiab Strasbourgi Marc Bloch'i ülikooli professor

TALLINN, 5. september — Sputnik. Euroopa Liidu ja Türgi koostöö ja migratsioonikriisi lahendamise leping oli ja on ka praegu täiesti õige samm, teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ta rõhutas, et "ei ole Türgit kunagi näinud ega näe ka praegu EL liikmena".

Merkeli sõnul ei saa Saksamaa ühepoolselt lõpetada Türgi liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, kuid hakkab suurendama majanduslikku survet Türgile. 

Kas on tõenäoline, et Türgi esimesena ust "paugutab" ja hakkab EL liikmeksastumisele alternatiivi otsima, sellest rääkis Sputnik France Strasbourgi Marc Bloch'i ülikooli Türgi uurimise kateedri professori Samim Akgönül'iga.

"Algusest peale oli selge, et (Türgi ja Euroopa Liidu vaheline migratsiooni) leping ei hakka tööle. Ankara tahtis ära kasutada Süüria kriisi surve avaldamiseks EL-le, et saavutada oma poliitilisi eesmärke ja rahalist kasu. Euroopas, sealhulgas Lääne-Euroopas omakorda kartsid parempoolsed ja äärmus-parempoolsed poliitikud põgenikke. Mõlemad pooled, võiks öelda, müüsid oma hinge, et see lepingul alla kirjutada. Tõenäoliselt tunnistatakse see kehtetuks," teatas Akgönül.

Tuletame meelde, et EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kooskõlastasid Türgiga 2016. aasta märtsis plaani võitluseks migratsioonikriisiga. Vatsavalt saavutatud kokkuleppele saadetakse kõik Türgi kaudu Kreekasse saabunud illegaalsed migrandid tagasi Türgi territooriumile. Selle eest peab EL vastu võtma põgenikud Süüriast. Brüsseli ja Ankara lepe eeldab isikute vahetamist põhimõttel "üks ühe vastu".

Kreekasse saabuvaid Süüria põgenikke tagasi võtta lubanud Türgi saab Euroopa Liidult 3 miljardit eurot ja lubaduse kiirendada organisatsiooni liikmeks saamise läbirääkimisi. Kuid 2016. aasta juuli keskpaigas toimus Türgis relvastatud riigipöördekatse, misjärel algasid riigis inimeste massilised arreteerimised, keda kahtlustati riigipöördekatsest osavõtus, mis omakorda teravdasid olukorda Türgi ja EL vahelistel viisavabaduse läbirääkimistel.

Euroopa Liit maksis Türgile rohkem, kui oli oodata >> 

Türgi võimud teatasid, et riigis võidakse taastada surmanuhtlus, mida võidakse rakendada ka riigipöördekatses osalejate suhtes. Sellel vastas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et kui Türgi taastab surmanuhtluse, peatab EL viivitamatult liikmeksastumise läbirääkimisprotsessi.

Eriti teravnesid Türgi suhted Austriaga, kes nõuab liitumisläbirääkimiste kohest lõpetamist ja Saksamaaga, kes teatas vastuseks õiguskaitsjate arreteerimisele Türgis senise majanduspoliitika muutmisest ning krediidi- ja investeerimisprogrammide lõpetamisest.

Professor Akgönüli arvates oleks Türgile kasulik, kui EL, Saksamaa või Prantsusmaa teataksid avalikult, et tahavad lõpetada Türgi liitumisläbirääkimised EL-ga. Kuid tehniliselt ei ole läbirääkimisi lõpetada sugugi kerge.

"Seda on näha näiteks Brexiti pinnalt – Euroopa Liidust väljaastumine on keeruline, nagu ka liitumis-kandidaadiks olemise lõpetamine. Poliitilisest küljest oleks Türgi EL liikmeks saamine nagunii väga kauge perspektiiv," leiab Samim Akgönül.

Mingid alliansid ei asenda Türgile Euroopa Liitu

Professor Akgönül märgib, et Türgi on juba ammu alustanud alternatiivsete geostrateegiliste partnerite otsimist. Türgi on lähenenud Venemaale, seda enam pärast Venemaa lülitumist Süüria konflikti reguleerimisprotsessi. Selles mõttes on Türgi avaldanud soovi astuda Šanghai koostööorganisatsiooni.

"Sellele vaatamata ei saa mingid muud alliansid asendada Türgile suhteid EL-ga, mis on juba Türgi peamine majanduspartner. Kellegagi veelgi tihedamaid suhteid sisse seada on raske. Niikaua aga püüavad Türgi ja EL sundida vastaspoolt "ust paugutama", et mitte võtta vastutust suhete katkestamise eest. See on nagu malemäng. Kuid varem või hiljem hakkab kas Türgi kinni pidama põhimõtetest, millest ta EL heakskiidul aastatel 2002 kuni 2007 juhindus, või jätkab EL oma põhimõtete järgimisega," lõpetas ekspert.

36
Tagid:
migratsioonikriis, migratsioon, majandus, põgenik, EL, Angela Merkel, Türgi