EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kooskõlastasid Türgiga 2016. aasta märtsis plaani võitluseks migratsioonikriisiga

EL ja Türgi - kes esimesena ust "paugutab"

50
(Uuendatud 08:13 08.09.2017)
Mingid alliansid ei asenda Türgile suhteid EL-ga, millest on juba saanud Türgi peamine majanduspartner, leiab Strasbourgi Marc Bloch'i ülikooli professor

TALLINN, 5. september — Sputnik. Euroopa Liidu ja Türgi koostöö ja migratsioonikriisi lahendamise leping oli ja on ka praegu täiesti õige samm, teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ta rõhutas, et "ei ole Türgit kunagi näinud ega näe ka praegu EL liikmena".

Merkeli sõnul ei saa Saksamaa ühepoolselt lõpetada Türgi liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, kuid hakkab suurendama majanduslikku survet Türgile. 

Kas on tõenäoline, et Türgi esimesena ust "paugutab" ja hakkab EL liikmeksastumisele alternatiivi otsima, sellest rääkis Sputnik France Strasbourgi Marc Bloch'i ülikooli Türgi uurimise kateedri professori Samim Akgönül'iga.

"Algusest peale oli selge, et (Türgi ja Euroopa Liidu vaheline migratsiooni) leping ei hakka tööle. Ankara tahtis ära kasutada Süüria kriisi surve avaldamiseks EL-le, et saavutada oma poliitilisi eesmärke ja rahalist kasu. Euroopas, sealhulgas Lääne-Euroopas omakorda kartsid parempoolsed ja äärmus-parempoolsed poliitikud põgenikke. Mõlemad pooled, võiks öelda, müüsid oma hinge, et see lepingul alla kirjutada. Tõenäoliselt tunnistatakse see kehtetuks," teatas Akgönül.

Tuletame meelde, et EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kooskõlastasid Türgiga 2016. aasta märtsis plaani võitluseks migratsioonikriisiga. Vatsavalt saavutatud kokkuleppele saadetakse kõik Türgi kaudu Kreekasse saabunud illegaalsed migrandid tagasi Türgi territooriumile. Selle eest peab EL vastu võtma põgenikud Süüriast. Brüsseli ja Ankara lepe eeldab isikute vahetamist põhimõttel "üks ühe vastu".

Kreekasse saabuvaid Süüria põgenikke tagasi võtta lubanud Türgi saab Euroopa Liidult 3 miljardit eurot ja lubaduse kiirendada organisatsiooni liikmeks saamise läbirääkimisi. Kuid 2016. aasta juuli keskpaigas toimus Türgis relvastatud riigipöördekatse, misjärel algasid riigis inimeste massilised arreteerimised, keda kahtlustati riigipöördekatsest osavõtus, mis omakorda teravdasid olukorda Türgi ja EL vahelistel viisavabaduse läbirääkimistel.

Euroopa Liit maksis Türgile rohkem, kui oli oodata >> 

Türgi võimud teatasid, et riigis võidakse taastada surmanuhtlus, mida võidakse rakendada ka riigipöördekatses osalejate suhtes. Sellel vastas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et kui Türgi taastab surmanuhtluse, peatab EL viivitamatult liikmeksastumise läbirääkimisprotsessi.

Eriti teravnesid Türgi suhted Austriaga, kes nõuab liitumisläbirääkimiste kohest lõpetamist ja Saksamaaga, kes teatas vastuseks õiguskaitsjate arreteerimisele Türgis senise majanduspoliitika muutmisest ning krediidi- ja investeerimisprogrammide lõpetamisest.

Professor Akgönüli arvates oleks Türgile kasulik, kui EL, Saksamaa või Prantsusmaa teataksid avalikult, et tahavad lõpetada Türgi liitumisläbirääkimised EL-ga. Kuid tehniliselt ei ole läbirääkimisi lõpetada sugugi kerge.

"Seda on näha näiteks Brexiti pinnalt – Euroopa Liidust väljaastumine on keeruline, nagu ka liitumis-kandidaadiks olemise lõpetamine. Poliitilisest küljest oleks Türgi EL liikmeks saamine nagunii väga kauge perspektiiv," leiab Samim Akgönül.

Mingid alliansid ei asenda Türgile Euroopa Liitu

Professor Akgönül märgib, et Türgi on juba ammu alustanud alternatiivsete geostrateegiliste partnerite otsimist. Türgi on lähenenud Venemaale, seda enam pärast Venemaa lülitumist Süüria konflikti reguleerimisprotsessi. Selles mõttes on Türgi avaldanud soovi astuda Šanghai koostööorganisatsiooni.

"Sellele vaatamata ei saa mingid muud alliansid asendada Türgile suhteid EL-ga, mis on juba Türgi peamine majanduspartner. Kellegagi veelgi tihedamaid suhteid sisse seada on raske. Niikaua aga püüavad Türgi ja EL sundida vastaspoolt "ust paugutama", et mitte võtta vastutust suhete katkestamise eest. See on nagu malemäng. Kuid varem või hiljem hakkab kas Türgi kinni pidama põhimõtetest, millest ta EL heakskiidul aastatel 2002 kuni 2007 juhindus, või jätkab EL oma põhimõtete järgimisega," lõpetas ekspert.

50
Tagid:
migratsioonikriis, migratsioon, majandus, põgenik, EL, Angela Merkel, Türgi
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega