Alabino polügoonil Moskva külje all võisteldakse tankide biatlonis

Moskvas toimuvad erilised sõjamängud

93
(Uuendatud 11:52 06.08.2017)
Alabino polügoonil Moskva külje all võisteldakse tankide biatlonis, võistlused toimuvad 29. juulist 12. augustini Venemaa kaitseministeeriumi korraldatud rahvusvaheliste mängude raames

Ilona Vihonen, portaal Inosmi viitega Soome väljaandele Savon Sanomat

Põdrakanepisse mattunud välja pealt kostavad kahuripaugud. Pealtvaatajad hüüavad „hurraa", kui Laose meeskond sihtmärki tabab.

Alabino polügoonil Moskva külje all võisteldakse tankide biatlonis. Need võistlused toimuvad Venemaa kaitseministeeriumi korraldatud rahvusvaheliste mängude raames. Siinmail nimetatakse neid sõjalisteks olümpiamängudeks. 

Me pole kunagi püüdnud Venemaad mõista >>

Tankide duelle korraldatakse ka lääneriikides. Kuid Venemaal kujundati sellest üritusest kogupere-vaatemäng.

Mängudest võtab osa 28 riiki ning tankivõistlused on vaid üheks 30 eri liiki jõukatsumiseks. Lisaks efektsetele tankide ja lennukite mõõduvõtmistele demonstreerivad sõjaväelased oma meisterlikkust ka väliköögis toidu valmistamises.

Mängude avamisele Alabinos kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Boriss, kes tuli siia koos naise ja pojaga, peab mõtet suurepäraseks. Tema naine Darja kõneleb patriotismitundest. „Tore on näha ju Venemaa sõjalise võimsuse potentsiaali,“ ütleb ta.

Ministri ambitsioonid

Venemaa sõjalise eksperdi Pavel Felgenhaueri sõnul on sõjaväelised suvemängud kaitseminister Sergei Šoigu lapsukeseks. Šoigu mõistab avaliku kuvandi vajalikkust.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

„Ta peab seda parimaks PR-ks. Kas see nõnda on või mitte, seda ma ei tea,“ lausub Felgenhauer.

Üheks Šoigu tegevusnäidiseks avalikkussuhete valdkonnas on Patrioodi pargi rajamine Moskva oblastis, kus toimuski sõjaväemängude avatseremoonia.

Šoigu erineb paljudest teistest ministritest – tema on tõepolest poliitik. Ülejäänuid nimetab Felgenhauer tehnokraatideks ja bürokraatideks.

„Neile on tähtsad vaid head suhted Putiniga, kuid nad ei hooli kübetki sellest, mida inimesed nendest arvavad,“ märgib ta.

Šoigul seevastu on poliitilist auahnust, ja ta on suutnud luua enesele hea maine.

Sõda lahti? Ei, vaid NATO õppused >> 

“Võib-olla tahab ta kunagi saada Venemaa presidendiks, seda võimalust ma ei välista. Ta teeb seda, mis toob talle populaarsust. Populaarsuse reitingutabelis on ta Putini järel teisel kohal. Kõik ülejäänud on kaugel tagapool,“ ütleb ekspert.

Felgenhauer usub, et sõjamängudest loobutakse otsemaid, kui Šoigu oma ametist lahkub.

Võistlustes kasutatakse põhiliselt vene tehnikat

Mängudest osavõtjate seas on ainult üks NATO riik – Kreeka, ehkki kutseid saadeti laiali teistelegi. Mängude esimesel päeval osalesid võistlustes Laos, Tadžikistan, Uganda ja Angola.

Soome kaitseministeeriumi teatel sai riik osavõtukutse käesoleva aasta veebruaris, kuid keeldus osalemast. 

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

Esimesed kõnealused mängud toimusid 2015. aastal. Felgenhauer leiab, et neist oleks võinud osa võtta ka lääneriigid, kui Krimmi hõivamine poleks omavahelisi suhteid külmutanud. Tema sõnul seisnes mängude eesmärk algselt selles, et aidata kaasa eri riikide relvajõudude vaheliste suhete paranemisele.

„Kuni Krimmi hõivamiseni rääkisid mulle lääneriikide relvajõudude esindajad, et nad kavatsevad mängudest osa võtta,“ ütleb ta.

Lennuvälja ümbruses toimuvad poolsõjaväelised õppused >>

Felgenhaueri avates ei ole võistlustel sõjatehnika seisukohalt eriti sügavat mõtet, kuna neid peetakse põhiliselt vene tehnikaga. Erinevate riikide tehnikat pole võimalik võrrelda.

Hiina, Valgevene ja India tõid kohale omad tankid, kuid ainult Hiina sõjamasinad on tervenisti nende omatoodang. Valgevenelastel on modifitseeritud tankid T-72, indialastel vene tankid T-90.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

93
Tagid:
sõjamäng, biatlon, võistlus, tank, ühiskond, kaitseministeerium, Alabino, Moskva, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega