Näljasurm ähvardab 20 miljonit inimest

Näljasurm ähvardab 20 miljonit inimest

98
(Uuendatud 16:00 21.07.2017)
Ülemaailmne erakorraliste olukordade lahendamise koalitsioon alustas esmaspäeval kahenädalast rahakogumise kampaaniat

TALLINN, 21. juuli — Sputnik. Nelja riigi enam kui 20 miljoni inimest ähvardab lähikuudel nälg. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon räägib kõige kohutavamast humanitaarkriisist, mida Teise maailmasõja aegadest peale on tõdetud, vahendab portaal Inosmi ameerika väljaanne The Washington Post artikli.

Kuid mingit reaktsiooni sellele erakorralisele olukorrale ei ole – ei valitsustelt ega kodanikelt. Esmaspäeval teatati ÜRO humanitaartegevuse koordineerimise talitusest, et kokku on saadud ainult 43% sellest 6,27 miljardist, mis on vajalik vältimaks tänavu lausnälga Jeemenis, Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Nigeerias. Rahvusvahelise päästekomitee küsitlusuuring näitas, et 85% ameeriklastest ei ole tollest toidupuudusest peaaegu üldse teadlikud.

Komitee nimetab seda "meie aja kõige vähem valgustatud, kuid samas kõige tähtsamaks küsimuseks". ÜRO, USA valitsuse ja eraalgatuslike abistamisrühmade andmed kinnitavad seda avaldust.

USA ülemaailmse arengu agentuuri informatsiooni kohaselt vajab üle poole Somaalia ja Lõuna-Sudaani elanikkonnast erakorralist toiduabi. Kodusõjad neis riikides koos kevadise vihmanappusega on toonud kaasa järsu toiduvarude vähenemise.

Nigeerias ähvardab nälg umbes 5 miljonit inimest kirdeprovintsides, kus tegutseb aktiivselt terrorirühmitus Boko Haram.

Kõige šokeerivamad sõnumid pärinevad Jeemenist, kus ÜRO andmeil vajab humanitaarabi vapustavalt suur inimesi – 20 miljonit. Lisaks miljonitele nendele, kellele toitu ei jätku, on aprilli lõpust peale üle 330 000 inimese kannatanud kooleraepideemia käes.

Pea iga tund sureb üks inimene. Doonorid on andnud vähemalt 40 protsenti Jeemenile hädavajalikust abist, et nälga ennetada, ja hiljuti olid riigiametnikud sunnitud võtma osa sellest rahast kooleraga võitlemiseks.

Välisministeerium eraldas humanitaarabiks Ukrainas 135 000 eurot >>

Kõigis neljas riigis on ebaproportsionaalselt suuresti ohustatud lapsed: abistamisrühmade info kohaselt võib 1,4 miljonit raskes alatoitluses last lähimatel kuudel surra, kui ei ilmu välja lisaressursse.

Ameerika Ühendriigid vastasid ÜRO üleskutsetele suhteliselt heldelt. Põhiliselt toimus see tänud Kongressile, kes eraldas käesoleva aasta riigieelarves veel 990 miljonit USA dollarit nendele neljale riigile toiduabi osutamiseks.

Abistamisteenistuse töötajad kurdavad, et Trumpi administratsioon jaotab raha loiult ja aeglaselt, kuid sel kuul teatas USAID täiendavast 630 miljonist dollari eraldamisest. Seepeale on USA-poolse abiraha kogumaht jõudnud 1,9 miljardi dollarini. Ent USA julgeolekupoliitika aga paraku ainult süvendab kriisi, mille lahendamiseks humanitaarabi on suunatud.

Jeemenis jätkab Pentagon põhjendamatut sõjalist interventsiooni Saudi Araabia taktikepi alla, kes tõkestab toidukaupade ja arstimite sissevedu.

Ja kuigi ühiskond probleemide ulatust endale veel lõpuni ei teadvusta, kujunes lootustandvaks sündmuseks senikuulmatu liidu moodustamine USA kaheksast suurest eraalgatuslikust abiorganisatsioonist.

Ülemaailmne erakorraliste olukordade lahendamise koalitsioon alustas esmaspäeval kahenädalast rahakogumise kampaaniat. Kampaania on pälvinud toetust mitmelt USA korporatsioonilt, kaasa arvatud Blackrock, PepsiCo ja Google; kogutav raha jaotatakse rühmade vahel võrdselt ning kasutatakse nelja eelmainitud riigi abistamiseks ja ühtlasi nende riikide kuue naaberriigi heaks selles piikonnas.

Abistamisrühmad juhtisid täiesti õigesti tähelepanu sellele, et edasised viivitused abiandmisel – olgu siis annetuste puudumise või bürokraatia aegluse tõttu vahendite jaotamisel – põhjustavad otseselt surmasid, mida praegu on veel võimalik vältida. "Kriis," ütleb organisatsiooni Save the Children (Päästke Lapsed) tegevdirektor Carolyn Miles, "läheneb tõesti oma haripunktile."

98
Tagid:
humanitaarabi, nälg, Boko Haram, ÜRO, Jeemen, Nigeeria, Somaalia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega