Putin jätkab oma lähikonnas ümberpaigutusi

Putin jätkab oma lähikonnas ümberpaigutusi

49
(Uuendatud 11:30 04.07.2017)
Putini poolt viimasel ajal langetatud otsused osutavad järgmistele jõulistele sammudele tema agressiivses välispoliitikas, kirjutab politoloog ja diplomaat Alpo Rusi Soome väljaandes iltalehti.fi

Alpo Rusi, Iltalehti.fi

Pärast Donald Trumpi USA presidendiks valimist oodati Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhete soojenemist. Need ootused ei toetunud ainuüksi kuulujuttudele. Trump süüdistas NATO liikmesriike alliansi eelarve täitmatajätmises. Valimiskampaania ajal hoidus Trump Venemaale hinnangute andmisest. NATO liitlased Euroopas olid üllatunud, pettunud ja isegi hirmul.

Illustratiivne foto
© AP Photo / Alexander Zemlianichenko

Ükskõik kumb presidendikandidaat valimised võitnuks, oleks ta seisnud silmitsi Venemaa probleemiga. 2016. aasta augustis oli president saanud kontrollitud andmeid, mille kohaselt Putin üritas sekkuda USA presidendivalimistesse. Need andmed oleks hiljem avalikustatud.

Ent Trumpi mureküsimuseks osutusid tema meeskonnaliikmete sidemed Venemaa riigitegelastega. Need sidemed toimisid kahel tasandil. Esiteks oli tema meeskonnas inimesi, kes oli sõlminud ärisuhteid Ukraina venemeelsete ametnikega. Ja teisalt olid Trumpi kampaaniameeskonna liikmed pidanud võimu üleandmise perioodil 2016. aasta detsembris kahtlasi läbirääkimisi Venemaa ametlike esindajatega.

Nendel kohtumistel arutati nähtavasti Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamist. USA seaduste kohaselt ei tohi keegi peale ametlike esindajate ajada asju nende riikide ametlike esindajatega, kellel on Ameerika Ühendriikidega vastuolusid. FBI alustas juurdlust, mille tulemusena tuli Trumpi valitud nõunikul tagasi astuda, mis omakorda viis FBI direktori vallandamiseni. Washingtoni ähvardas uus Watergate´i skandaal. 

Venemaa ootas pool aastat, kas kahe riigi vahelistes suhetes algab ehk uus ajajärk, mis teeks võimalikuks uue "Jalta kokkuleppe" sõlmimise ja huvisfääride jaotamise ning kinnitaks Krimmi kuulumist Venemaa koosseisu. Kokkuleppel oleks olnud teisigi geopoliitilisi tagajärgi. 

Venemaa püüab luua oma riigi läänepiiridele kaitsetsooni. Kõne alla võiks tulla uue geopoliitilise eraldusjoone tõmbamine, mis miks kaasa tuua uue külma sõja perioodi suurriikide omavahelistes, ent ning eeskätt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes.

Uue "Jalta kokkuleppe" võimalikkusele on kaudselt vihjanud mõned Soome geopoliitikaühingu juhid. Leping tunnistaks kaudselt Venemaa geostrateegilist huvisfääri. Vähemalt jääksid jutud NATO jätkuvast laiendamisest Trumpi presidentuuri perioodil katki. See plaan aga ei edene, kuna Montenegro liitus NATO-ga. NATO uksed on vahest veelgi laiemalt avatud kui 2016. astal. See on paradoksaalne. Trump on läinud liialt kaugele ja peab nüüd paar sammu tagasi astuma.

Samal ajal on president Putin kasvava siseriikliku ebastabiilsuse ja välispoliitiliste ebaõnnestumiste surve all võtnud viimastel nädalatel vastu otsuseid, mida võib pidada alustuseks järgmisele sammule agressiivs välispoliitika ja mittelineaarse jõukasutamise osas. Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev nimetati uueks volinikuks Balkani strateegia küsimustes. Teda peetakse Krimmi annekteerimise kaasosaliseks.

Teiseks, Kreml on teatanud USA-ga kokku lepitud ja tähtsa kohtumise tühistamisest, kuigi suletud uste taga peetakse ilmselt pingelisi läbirääkimisi. Nii oli ka Kuuba kriisi ajal, külma sõja haripunktis.

Kolmandaks, ettevalmistused sügisel Kaliningradis toimuvate ulatuslike sõjaliste õppuste Zapad 2017 läbiviimiseks suurendavad pingeid Läänemere piirkonnas, millest annaavd tunnistust hiljutised vahejuhtumid.

Vladimir Putin võib paista kas ettearvamatu või ebkindlana, aga mitte miski ei kõnele sellest, et ta oleks loobunud Nõukogude Liidu imperiaalse territooriumi osalise taastamise strateegiast. Riigi geopoliitilise mõjusfääri laiendamine läänes kuulub samasse valdkonda.

Seega ei ole tegemist mitte NATO, vaid Venemaa mõjupiirkunna laiendamisega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

49
Tagid:
NATO, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa