Montenegro astub maailma tugevaima sõjalise liidu liikmeks

Montenegro astub maailma tugevaima sõjalise liidu liikmeks

55
Allianssi astumine toimub Washingtonis peetaval tseremoonial, kuid peomeeleolu on kibemagus: Venemaa on eelnevalt hoolitsenud selle eest, et Montenegro maksaks selle sammu eest teatud hinda

TALLINN, 5. juuni — Sputnik. Kui Montenegro peaminister Duško Marković osales läinud nädalal oma esimesel NATO tippkohtumisel Brüsselis, osutus see sümboliks, et väike Balkani riik, mille pindla on kolmandik taanlaste Jüüti poolsaarest, seisab maailma tugevaimasse sõjalisse liitu astumise lävel, vahendab Inosmi viitega Taani väljaandele Jyllands-Posten. 

Kuid järsku sai sündmusest ülemaailmne alandus.

NATO tip-kohtumine Brüsselis
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Videokaamera objektiiv tabas hetke, kuidas USA president Donald Trump tõukab Montenegro riigipea kõrvale, et pääseda riigipeade ja valitsusjuhtide esiritta. Salvestis levis sedamaid kui viirusega nakatatud video ja sellest haarasid innukalt kinni Markovići vastased, kes Montenegro läänesuunalise kurssi ei poolda.

Venemaa tegi samuti üht-teist ära, et hoolitseda peomeeleolu eest vastuvõtutseremoonial, mis toimub täna, esmaspäeval Washingtonis.

Eelmisel kuul kehtestas Kreml sisseveokeelu Montenegro veinidele, mida eksporditakse Venemaale 10 miljonit pudelitäit aastas. Ametlikult põhjendatakse sisseveokeeldu vajakajäämistega sanitaarnõuete osas. Venemaa kinnitab, et on leidnud veinis pestitsiide, kuid Markovići sõnul tuleb seda kõike käsitleda „NATO-sse astumise valguses".

Külmad idatuuled on tabanud ka turismi. Riigi imekaunid päikeselised supelrannad meelitavad igal aastal kohale ligi 200 000 vene turisti ning ligikaudu 80 000 venelasel on Montenegros kinnisvara. Need on arvud, mida tuleb vaadelda kõrvutatult riigi elanikkonna üldarvuga — 650 000. Kuid hiljuti teatas Venemaa välisministeeriumi eestkõneleja Maria Zahharova, et Montenegrot on haaranud „venevastane hüsteeria" ja soovitas venelastel sellest riigist eemale hoida.

Podgorica on Montenegro pealinn ja Podgorica valla halduskeskus
© Sputnik / Руслан Кривобок

Spondeeritud riigipöördekatse

Oktoobris tõkestasid Montenegro võimud parlamendivalimiste eel oletatava riigipöördekatse, mida briti luure allikate andmetel spondeeris Venemaa.

Mispärast siis allianssi astumine ikkagi korvab kõiki neid ebameeldivusi?

NATO sees on vastus lihtne: riigi strateegiliselt oluline asend.

Nagu hiljuti väitis USA välisminister Rex Tillerson oma läkituses USA Senatile, piirneb Montenegro viie teise Balkani riigiga, sealhulgas NATO liikmete Horvaatia ja Albaaniaga. Ning tema liitumine aitab kaasa suuremale lõimumisele, demokraatlikele reformidele ja ühtlasi piirkonna julgeolekule ning stabiilsusele".

Taani esindaja NATO juures Brüsselis Michael Zilmer-Johns osutab sellelegi, et sellest sammust saab oluline signaal teistele Balkani riikidele, et NATO uksed on avatud.

„Mitte väga ammu käis Balkanil verine sõda ja võimsad põgenikevood kippusid meie juurde, seetõttu oleme väga huvitatud sellest, et Balkanimaad jätkaks oma rada Euroopa poole," ütleb Michael Zilmer-Johns.

Venemaa ja EL-i lipud
© Sputnik / Владимир Сергеев

Toetus Trumpilt

Erandiga väikese maariba osas, mis kuulub Bosniale ja Hertsegoviinale, tähendab Montenegro vastuvõtmine ühtlasi NATO kontrolli laienemist Vahemere põhjarannikul, mis on strateegiliselt ahvatlev. Mitte küll nii kaugele kui näiteks 2013. aastal, mil Venemaa palus luba kasutada Montenegro sadamaid, kuid sai Moskva meelehärmiks äraütlemise, kuna pealinn Podgorica ei tahtnud NATO huvidega vastuollu minna. 

Ehkki sõnades tegi Trump oma NATO-liitlastele peapesu selle eest, et nad ei panusta kaitsekulutusteks ettenähtud 2% SKP-st, kiitis ta märtsis Montenegro vastuvõtmise heaks. Montenegro astub ju liikmeks vägagi tagasihoidliku kaitse-eelarvega 1,7% SKP-st, mis vastab 50 miljonile eurole ja mida on 53 korda vähem kui Taani kaitsekulutuste eelarve. Tal on ka 2000 sõdurit vähem, kõigest 13 helikopterit ja kolm patrull-laeva.

Aitab tagada stabiilsust

Montenegros loodetakse, et kõnealune saavutus kaitseb riiki piirkondlike rahutuste eest.

Seda juhuks, kui Serbia või Albaania riigijuhid hakkavad taas unistama ülemvõimust suuremal osal selle piirkonna aladest. Kahetsevad ju paljud seniajani taga Jugoslaavia lagunemist peale Balkani sõdu 1990. aastatel, nagu näitas Gallup World Polli küsitlus, mille viis läbi raadio Vaba Euroopa.

Kõige kõrgem oli see näitaja Serbias, kus küsitletuist Jugoslaavia lagunemist kahetseb lausa 81%.

Montenegrolaste arvamused aga on selles küsimuses lahknevad. Paljud peavad Venemaad ajalooliseks ja traditsiooniliseks liitlaseks. Pealegi mäletavad paljud, et 1999. aastal pommitas NATO Montenegrot ja tappis 10 inimest. Vaatlejad kardavad, et see loob toitepinnase pigem süvenevale rahutusele kui stabiilsusele.

Montenegro peaministril Markovićil endal aga ei ole vähimaidki kõhklusi: „Balkanimaad on aastakümneid olnud võitlustandriks ida ja lääne vahel. Nagu teistelgi selle piirkonna riikidel, on ka Montenegrol tugevad sidemed idaga, kuid 2006. aastal langetasime me strateegilise otsuse, et meie tahame omaks võtta läänelikud standardid ja väärtused," lausus ta hiljuti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

55
Tagid:
tseremoonia, astumine, liige, liitlane, NATO, Duško Marković, Donald Trump, Washington, Balkanimaad, Montenegro
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega