Manchesteris sai terrorirünnakus surma vähemalt 22 inimest, sealhulgas lapsi

Manchesteri rünnak oli suunatud noorte pihta (uuendatud)

66
(Uuendatud 21:53 23.05.2017)
Plahvatus Manchesteris oli Suurbritannias suurim terrorirünnak pärast Londoni metroo tragöödiat 2005. aastal, mil hukkus üle 50 inimese ning oli ilmselgelt suunatud noorte vastu

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Linnasüdamest põhja pool paiknev Manchester Arena mahutab 21 000 pealtvaatajat. 1995. aastal avatud rajatist loetakse Euroopa Liidu riikide suurimaks staadioniks. Plahvatus kõmatas staadionil esmaspäeva õhtul. Sel ajal esines seal ameerika lauljanna Ariana Grande.

Viimaste andmete kohaselt on plahvatuse läbi hukkunud 22 inimest, sealhulgas lapsi, ja 59 inimest on toimetatud haiglaravile. Riikliku tervishoiuteenistuse NHS kiirabi loodeüksuse andmetel on mitmele kannatanule esmaabi osutatud kohapeal.

Telekanal Sky News märgib, et vigastatud on saanud haavata „otsekui mürsukildudest".

Politsei andmetel korraldas plahvatuse enesetaputerrorist. „Praegu me eeldame, et rünnaku sooritas üksainus inimene," teatas linna politsei esindaja Ian Hopkins, lisades, et terrorist sai samuti surma.

Suitsiiditerroristi korraldatud rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS. Pommirünnaku korraldaja oli Briti politsei teatel 22-aastane Salman Abedi.

Hopkins kutsus ühtlasi linlasi üles valvsusele. „Millegi kahtlase leidmise korral on palve võtta ühendust politsei terrorismivastase allüksusega. Me jälgime olukorda tähelepanelikult," nentis politseiametnik.

Eestlaste mõtted on Ühendkuningriigiga

President Kersti Kaljulaid saatis Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi kuningannale Elizabeth II-le kaastundekirja seoses populaarse spordiürituste- ja kontserdipaiga Manchester Arena juures toimunud plahvatusega, teatas presidendi kantselei.

"Võitlus terrorismiga on Euroopa ühine mure. Mõistan üheselt hukka igasuguse terroriakti, mis on rünnak meie inimeste, väärtuste ja ühiskondade stabiilsuse vastu," kirjutas Eesti riigipea.

Kaljulaid avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele ja soovis vigastatutele kiiret paranemist. "Eestlaste mõtted on sel raskel ajal Ühendkuningriigiga," kirjutas riigipea. 

Ka peaminister Jüri Ratas avaldas kaastunnet Suurbritanniale Manchesteris toimunud terrorirünnaku järel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. "See on rünnak meie kõigi — nii meie eluviisi kui ka ühiste väärtuste vastu. Sellist rünnakut ei ole võimalik õigustada," ütles Ratas.

"Avaldan siirast kaastunnet meie lähedasele liitlasele ning heale sõbrale Suurbritanniale ja kogu Suurbritannia rahvale. Kogu Eesti mõtted on nendega, kes kaotasid rünnakus oma lähedase. Soovin kiiret paranemist vigastatutele."

Välisminister Sven Mikser mõistis hukka terrorirünnaku Manchesteris, teatas välisministeerium. „Täna on Euroopa jaoks kurb päev. Mõistame karmilt hukka selle jõhkra terrorirünnaku. Terrorismil ei saa olla kohta meie maailmas ja me peame selle vastu ühiselt välja astuma," ütles Mikser.

„Tunnen südamest kaasa rünnakus hukkunute ja kannatanute peredele ja lähedastele ning kogu Ühendkuningriigi rahvale," lisas välisminister.

„Peame seadma oma kodanike julgeoleku esikohale. Terrorismivastane võitlus peab olema eelkõige otsustav, efektiivne ja tuginema rahvusvahelisel koostööl," rõhutas välisminister.

Välisministeerium ei ole saanud Ühendkuningriigi ametkondadelt infot selle kohta, et eestlased oleksid Manchesteris toimunud rünnakus kannatada saanud.

Manchesteris viibivatel eestlastel soovitab välisministeerium vältida sündmuskohta ning jälgida kohalike ametivõimude korraldusi. Samuti palub välisministeerium Manchesteris viibivatel eestlastel anda lähedastele teada, et nendega on kõik korras.

Vastukajad maailmas

Suurbritannia siseminister Amber Rudd nimetas vahejuhtumit Mancherter Arena staadionil „barbaarseks rünnakuks".

Asetleidnut kommenteeris ka Suurbritannia peaminister Theresa May. „Olen praegu mõtetes koos nendega, keda terrorirünnak on tabanud, ja nende perekondadega," teatas peaminister.

Leiboristide partei esimees Jeremy Cobryn avaldas samuti kaastunnet hukkunute perekondadele.

„Kohutav juhtum Manchesteris. Minu mõtted on praegu kõigiga, keda see tabas, ja meie suurepärase päästeteenistusega," kirjutas poliitik oma Twitteri-kontol.

Pärast plahvatust Manchesteris on kõik brittide parteid peatanud oma valimiskampaaniad. 

Paljud maailma riigijuhid on juba terroriakti Manchesteris hukka mõistnud. Nii saatis ka Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping Suurbritannia kuningannale Elisabeth II-le kaastundetelegrammi.
„Sellel keerulisel ajal toetab Hiina rahvas briti rahvast," märkis Hiina riigipea.

„Kurvastame rünnaku pärast Manchesteris. Me mõistame selle otsustavalt hukka. Oleme mõtteis koos hukkunute perekondadega, meie palved on koos kannatanutega," kirjutas Twitteris India peaminister Narendra Modi.

Austraalia peaminister Malcolm Turnbull nimetas juhtunut „eriti alatuks rünnakuks".

„See vahejuhtum, see rünnak on eriti alatu, eriti kuritegelik, eriti kohutav seetõttu, et see oli ilmselgelt suunatud alaealiste vastu," vahendab Turnbulli sõnu Sky News.

Jaapani valitsuse peasekretär Yoshihide Suga nentis, et „säärased räpased teod ei tohi jääda tähelepanuta".

Lauljatar Grande reageering

Ariana Grande ise, kelle esinemise ajal terrorirünnak toimus, kannatada ei saanud. Pärast juhtunut kirjutas ta Twitteris, et on „südamest löödud".

„Mul on kogu südamest kahju, väga kahju. Mul pole lihtsalt sõnu," kirjutas Grande. Portaal TMZ teatab, et toimunu järel peatas lauljanna oma mailmaturnee.

Venemaa on valmis juurdluses kaasa aitama

Föderatsiooninõukogu riigikaitse- ja julgeolekukomitee esimees Viktor Ozerov märkis, et Venemaa on valmis brittide eriteenistustele terrorirünnaku uurimisel kaasabi osutama.
Senatiliikme sõnul näitas juhtunu taas kord, et maailmas ei ole riike, kes suudaks end kaitsta terrorirünnakute eest.

„Terroriakt Manchesteris on märguanne selleks, et kogu maailmas võetaks kuulda Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnu vajadusest luua terrorismivastane ühisrinne, mis toimiks ühtsete reeglite kohaselt, aga mitte topeltstandardite põhimõttel," väitis Ozerov RIA Novostile.

66
Tagid:
vastukaja, terrorirünnak, plahvatus, kaastunne, noored, Manchester Arena, Kersti Kaljulaid, maailm, Suurbritannia
Teema:
Manchesteri pommiplahvatus (7)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega