Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast

1431
(Uuendatud 14:11 17.04.2017)
Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Juba eeloleval sügisel võib EL rakendada pagulasi vastu võtmast keelduva Tšehhi suhtes karistusmeetmeid. 1600-st pagulasest on Tšehhi vastu võtnud vaid 12 inimest, teatas riigi siseminister Milan Chovanec. Tema sõnul on julgeolekuteenistuse poolt teostatud kontrollimised näidanud, et ülejäänud pagulasi vastu võtta ei tohi, vahendas ERR.

Ta usub, et EL määrab Tšehhile karistuseks trahvi, mis võib ulatuda mitme miljoni euroni, kuid isegi sellisel juhul peab riik oma seisukohale kindlaks jääma.

Itaalia ja Kreeka põgenikelaagrites viibivate migrantide taustakontroll võib kesta mitmeid kuid ja see on keeruline protsess. Samal ajal ei soovi pagulased ise kontrollimise ajaks paigale jääda, ütles Chovanec, ja see raskendab kontrolli teostamist veelgi.

Tšehhi välisminister nentis, et lõpliku otsuse peab siiski langetama valitsus, kellele ta esitleb ning põhjendab oma seisukohta.

Kaugeltki kõik riigid ei ole nõus EL-i pagulaskvootidega

Kohustuslike kvootide vastu pagulaste ümberpaigutamise osas on juba välja astunud Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia. Kvoodid kehtestas EL 2015. aastal ning need puudutavad kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, keda praegu on 28 — kuni Suurbritannia ei ole oma Brexitiga lõpule jõudnud. Kreeka ja Itaalia ajutistes põgenikelaagrites viibib 160 000 illegaalset põgenikku. Seni on õnnestunud ümber jaotada vaid mõni tuhat pagulast.

Viimaste andmete kohaselt on ainult 16 000 põgenikku saadetud Kreekast ja Itaaliast edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Sellest teavitas aprilli keskel Kreeka eurovolinik Dimitrios Avramopoulos. Ta meenutas, et kahe aastaga oleks tulnud ümber paigutada 40 000 inimest.

Ettevõtte CBOS küsitlusuuringu andmetel on 74% poolakaid Aafrikast ja Lähis-Idast pärinevate põgenike vastuvõtmise vastu. Tegemist on aprilli keskpaiga andmetega, kusjuures nende arv, kes on „otsustavalt põgenike vastu", aina kasvab. 

Stokholm
© Sputnik / Сергей Гунеев

Poola peaminister Beata Szydło on varem väljendanud ametliku seisukohta lausudes, et Visegrádi nelik, kuhu kuuluvad ka Slovakkia, Ungari ja Tšehhi, ei ole nõus pagulaste vastuvõtmise küsimuses EL-i-poolse väljapressimisega. Märtsis avaldas Praha portaal České noviny andmed EL-i migratsioonipoliitikaga rahulolematute kohta. Ligi 95% Tšehhi kodanikest arvab, et ebaseadusliku sisserändega on tarvis võidelda praegusest märksa otsustavamalt.

Euroopa tahab viia põgenikelaagrid väljapoole EL-i piire

Austria välisminister Sebastian Kurz on pakkunud välja idee luua põgenike vastuvõtukeskused väljaspool Euroopa Liidu piire — Gruusias, Egiptuses, Lääne-Balkanil.

Ta leiab, et need laagrid oleksid ÜRO Kõrgema Pagulakomisjoni toetusel suutelised sisserändajatega toime tulema. Pole kuigi oluline, kus sundpõgenikke vastu võtma hakatakse, leiab Austria minister, peaasi on, et nad kaitset saaksid.

Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák on samuti teatanud, et Euroopa Liit on huvitatud pagulaslaagrite loomisest väljaspool Euroopat. Ta põhjendab seda pagulaste ennetava kontrollimise vajalikkusega — kas nad vastavad nõutavatele tingimustele. Lajčák usub, et ideaalselt sobib sedasorti laagri rajamiseks Liibüa, kuna selle riigi kaudu jõuab Euroopasse laias laastus 90% põgenikest. 

Kui palju pagulaste vastuvõtmine maksma läheb

Pagulaste vastuvõtmise rahastamine moodustab Eestis hiigelsuure kuluartikli. Nagu rahandusministeerium on teatanud, kulutati Kreekast ja Itaaliast saabunud pagulaste Eestisse ümberpaigutamiseks 2016. aastal üle 2,5 miljoni euro. 

Nagu Tallinnas läbi viidud tänavaküsitlusest selgus, suhtuvad eestlased ja venelased migrantide-küsimusse küll erinevalt, kuid enamus arvab, et võõrsilt tulijaid ei ole siia vaja
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

See raha kulus andmete kontrollile, küsitlustele, saabunud pagulaste kohanemis- ja toetusprogrammidele, tõlketeenustele ja eesti keele õpetamise kursustele. Pagulaste eest hoolekandmine lasub põhiliselt siseministeeriumil, kaitsepolitseil ning Politse- ja Piirivalveametil.

Eesti peaminiseter Jüri Ratas on märkinud, et Eesti ei toeta EL-i kohustuslikke kvoote sisserändajate vastuvõtmiseks, kuid on valmis sõja jalust põgenevaid inimesi aitama. Ta kinnitas, et kriteeriumid nende läbikontrollimiseks riigi julgeoleku huvides on väga hoolikalt paika pandud.

Eesti on EL-i rändekava raamides kohustunud kahe aasta jooksul vastu võtma 550 sõja eest põgenenud pagulast. Vastu võetud on juba 107 inimest. Pagulaspered jaotatakse Eesti linnu pidi laiali ning nende majutamiseks eraldab riik omavalitsustele vastava raha.

1431
Tagid:
karistusmeetmed, migrandid, kvoot, pagulased, EL, Milan Chovanec, Tšehhi
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega