Eesti kodakondsusetu pass

Eesti mittekodanikest noored saavad sõita Venemaale viisavabalt

54
(Uuendatud 14:35 06.04.2017)
Venemaa president Vladimir Putin kirjutas 5. aprillil alla määrusele, mis lubab Eesti ja Läti kodakondsuseta isikutel, kes on sündinud pärast 1992. aasta 6. veebruari, sõita Venemaale viisavabalt

ТАLLINN, 6. aprill — Sputnik. Määruse kohaselt saavad õiguse siseneda Venemaale viisavabalt kõik Eesti ja Läti mittekodanikud, kes on sündinud pärast 6. veebruari 1992. aastal, kuna nimelt sel kuupäeval lakkas nõukogude kodakondsus institutsioonina eksisteerimast, teatab RIA Novosti.

Aegunud seaduse asemel on uus

Käesoleva hetkeni toimis 2008. aasta 17. juunist kehtinud määrus viisavabast sisenemisest Venemaale kodakondsuseta isikute puhul, kellel varem oli olnud NSV Liidu kodakondsus ja kes nüüdsel ajal elavad Lätis või Eestis. See kategooria kodakondsusetuid tohtis Venemaale ja sealt tagasi sõita ilma viisasid vormistamata Lätis või Eestis välja antud ning antud hetkel kehtivate dokumentide alusel.

Ühtlasi oli 2008. aasta määruses sätestatud, et vastavate kodanike alaealistel lastel peab Venemaale sisesõiduks olema kas isiklik pass või peavad nad olema kantud neid saatva isiku isikutunnistusele.

Viisavabadus kõigile mittekodanikele

Kuid praeguseks hetkeks on tekkinud uus kategooria mittekodanikke, kes on sündinud pärast 1992. aasta 6. veebruari ja on saanud nüüd täisealisteks, aga ka nende lapsed. Tänu oma noorusele ei saanud nad omada NSV Liidu kodakondsust ning vastavalt seni kehtinud määrusele ei saanud viisavabalt Venemaale sõita.

Eesti kodakondsuse saab üle 140 inimese, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Uues määruses, mis on allkirjastatud Vladimir Putini poolt 5. aprillil 2017. aastal, on formulering „omanud NSVL kodakondsust" tekstist välja jäetud. Niiviisi hõlmab määrus kõiki Eesti ja Läti mittekodanikke, kes tohivad alates käesolevast hetkest siseneda Venemaale ilma viisata.

Eesti ja Läti kodakondsusetud

Käesoleval ajal elab Eestis üle 80 000 kodakondsuseta isiku. Lätis on mittekodaniku staatuses ligikaudu 300 000 inimest. Üheks selle staatuse eeliseks on õigus külastada nii Euroopa Liidu riike kui ka Venemaad viisavabalt, seetõttu ei kipu paljud kodakondsuseta isikud oma staatust muutma.

Pealegi tuleb Eesti või Läti mittekodanikel kodakondsuse saamiseks reeglina sooritada riigikeeleoskuse eksam.

Eesti president riigi mittekodanikest

Nagu portaal Sputnik Eesti on teatanud, lausus president Kersti Kaljulaid hiljaaegu antud intervjuus, et küsimuse kodakondsuse andmisest neile, kes on elanud Eestis 25 aastat, peab otsustama vabariigi rahvas ning seejärel tuleb seda arutada koalitsiooniläbirääkimistel pärast järgmisi parlamendivalimisi.

President kommenteeris ka Jüri Ratase valitsuse plaane naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise tingimuste leevendamise kohta. Tema hinnangul on Jüri Ratase ja tema poolt juhitava Keskerakonna jõupingutused suunatud sellele, et venekeelsed elanikud õpiksid ära eesti keele ja lõimuksid paremini siinsesse ühiskonda. Samas leiab Kaljulaid, et Ratase ettepanekud kodakondsuse omistamise küsimuses, aga ka valitsuse plaanid lubada erandina mõnedel koolidel korraldada õppetööd vene keeles, ei sea kahtluse alla tõsiasja, et Eesti riik rajaneb platvormina eesti keelel ning see on ainus ametlik riigikeel.

„Eesti riik suhtleb oma kodanikega eesti keeles. See, mõistagi, ei tähenda, et inimesed ei võiks õppida ja omavahel kõnelda mis tahes nende jaoks sobivas keeles," selgitas Kaljulaid.

Lisaks sellele on Kaljulaid kindel, et keel, mida inimene kõneleb, ei ole tema vaadete suhtes just kõige tõesem näitaja. „Ma olen kuulnud sulaselges eesti keeles arvamust, et Krimm kuulub Venemaale, ja samal ajal on Eestis palju venekeelseid inimesi, kes usuvad euroopalikesse demokraatlikesse väärtustesse. Neil inimestel on erinev rahvuslik päritolu, erinev haridus- ja sissetulekutase, seetõttu ei tohi neid käsitleda ühetaolise venekeelse kogukonnana," väitis president.

54
Tagid:
viisa, viisavabadus, pass, määrus, president, kodakondsuseta, Kaljulaid, Putin, Kersti Kaljulaid, Vladimir Putin, Läti, Eesti, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega