Donetsk alustas Kiievi blokaadi tõttu söe tarnimist Venemaale

Kiievis taheti söeraha ümber jagada aga mõistusest tuli puudu

64
(Uuendatud 11:01 16.03.2017)
Jaanuari lõpul blokeeris grupp Donbassi sõjalises operatsioonis osalenud isikuid, kelle hulgas oli ka Ukraina Ülemraada saadikuid, raudtee, mida mööda toimus kaubavahetus Kiievi kontrollile mittealluvate Donbassi piirkondadega

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Donetsk alustas Kiievi blokaadi tõttu söe tarnimist Venemaale. Poliitik Vadim Kolisnitšenko väljendas raadio Sputnik eetris arvamust, et tänu Kiievi passiivsusele omandavad tunnustamata vabariigid ühe suurema suveräänsuse.

Donetski rahvavabariik (DRV) alustas söetarneid Venemaale, ütles ajakirjanikele tunnustamata Donetski rahvavabariigi juht Aleksandr Zahhartšenko.

"Meenutagem, kuhu see kivisüsi varem läks. See läks Venemaale. Jah, see protsess pole kerge. Selleks kulub kuni kolm kuud. Täna saatsime esimesed 95 vagunit. See on proovipartii," märkis Zahhartšenko ja lisas, et dokumentide ja turustamisega on raskusi, kuid need on ületatavad.

Tunnustamata vabariigid on blokeeritud

Jaanuari lõpul blokeeris grupp Donbassi sõjalises operatsioonis osalenud isikuid, kelle hulgas oli ka Ukraina Ülemraada saadikuid, raudtee, mida mööda toimus kaubavahetus Kiievi kontrollile mittealluvate Donbassi piirkondadega. Blokeerijad teatasid, et nende arvates on mistahes kaubavahetus tunnustamata vabariikidega ebaseaduslik ja kõik kaubasaadetised salakaup.

Blokaad põhjustas Ukrainas kivisöedefitsiidi, mille tõttu kuulutasid võimud energeetikas välja erakorralise seisukorra.

Vastuseks blokaadile võtsid DRV ja LRV (tunnustamata Luganski rahvavabariik) Ukraina jurisdiktsiooni all olnud ettevõtted oma valitsemise alla. Ukraina president Petro Porošenko teatas, et nüüd Kiiev nende ettevõtetega enam kauplema ei hakka.

Vene kaasmaalaste rahvusvahelise nõukogu president Vadim Kolisnitšenko leiab, et Donbassi blokaadi ja kivisöetarnete keelamisega Ukrainale ei ole kõik kaugeltki nii ühetähenduslik.

"Paljud vastuvõetud dokumendid ja Kiievi juhtkonna teod kinnitavad, et nad on juba ammu (tunnustamata DRV ja LRV-st) loobunud. Ja niinimetatud blokaad on tegelikult sõda Porošenko ja teda toetava hr (Ukraina ärimees Rinat) Ahmetovi vastu.

Seejuures pole Ukraina Donetski kivisöega kõik kaugeltki nii "roosiline". Kui see saabus Ukraina territooriumile, said erinevad pataljonid selle eest raha ja see tähendas "miljardeid" eelarvevälist sularaha. On tehtud katset suunata need rahavood ühest taskust teise. Ja nagu alati, tuli mõistusest puudu ja kõik lõppes tõsise konfliktiga," ütles Vadim Kolisnitšenko raadio Sputnik eetris.

Millega Donetski kivisütt asendada

Poliitiku arvates võib Kiiev üritada asendada Donetski kivisöe näiteks Ameerika omaga. Kuid ta ei välistanud, et Ameerika kivisöe pähe ostetakse ikka sedasama Donbassi kivisütt.

"Kahe aasta eest üritati sisse vedada kivisütt Lõuna-Aafrika Vabariigist (LAV), mis lõppes sellega, et tegelikult osteti sedasama Donetski kivisütt nagu oleks see olnud LAV kivisüsi, kuid umbes 30% võrra kallimalt. USA kivisöe ostmisel kasutatakse ilmselt sama skeemi ja ostetakse veelgi kallimalt, mis võimaldab taas riigieelarvest matti võtta," märkis poliitik.

Ta arvab, et Kiievi käitumine pöördub tema enda vastu. "Tänu Ukraina juhtkonna mitte päris adekvaatsele tegevusele toimub tunnustamata rahvavabariikide üha suurem iseseisvumine. Teisest küljest, arvestades majandusliku ja poliitilise olukorra halvenemist riigis, jääb vaid üks instrument — ühiskonnasiseste sotsiaalsete suhete veelgi suurem pingestamine.

Võimud ei saa ju vastutada selle eest, mis riigis halvasti on, selle eest, et tariifid tõusevad, et sotsiaalsed väljamaksed vähenevad — tuleb leida süüdlane. Aga kes on süüdi? Venekeelsed, Venemaa. Miks me stabiilsed pole, miks me ühtsed pole — sellepärast, et on vene keel, "okupantide" keel. See on žanri "klassika," ütles Vadim Kolisnitšenko kokkuvõtteks.

Porošenko ähvardab sanktsioonidega

Ukraina president Petro Porošenko teatas, et kui DRV ja LRV poolt natsionaliseeritud ettevõtted hakkavad oma toodangut Venemaale tarnima, nõuab Kiiev sanktsioonide kehtestamist, teatas RIA Novosti.

"Kui Ukraina ettevõtete toodangut hakatakse tarnima Venemaale, nõuame me nendele Venemaa ettevõtetele sanktsioonide kehtestamist," ütles Porošenko telekanali "Inter" transleeritud intervjuus.

Ukraina president lubas samuti, et valitsus arvutab kokku Ukrainale radikaalide poolse Donbassi kaubandusblokaadiga tekitatud kahjud.

64
Tagid:
süsi, blokaad, Petro Porošenko, Porošenko, Venemaa, Ukraina, Donbass, Donetsk
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega