Suurbritannia kavatseb pärast Brexiti käivitumist nõuda Euroopa Liidult tagasi 11 miljardit dollarit oma rahalisi vahendeid, illustratiivne foto

Kes kellele võlgu on: Brexit läheb Euroopa Liidule kalliks maksma

37
(Uuendatud 10:51 14.03.2017)
Suurbritannia kavatseb pärast Brexiti käivitumist nõuda Euroopa Liidult tagasi 11 miljardit dollarit oma rahalisi vahendeid

ТАLLINN, 14. märts — Sputnik. Suurbritannia loodab peale EL-ist lahkumise menetluse käivitumist oma Euroopa investeerimispanka paigutatud raha tagasi saada, teatab RIA Novosti.

Suurbritanniale esitatakse kopsakas Brexiti-arve, illustratiivne foto
© Sputnik / Алекс Макнотон

Suurbritannia varad Euroopa investeerimispangas moodustavad ligikaudu 11 miljardit dollarit ning riigi peaminister Theresa May nõuab peale Lissaboni leppes Euroopa Liidust käsitleva artikli 50 rakendumist nende varade tagastamist. EL-ile esitatav rahatagastuse nõue koos nõuetekohaste juriidiliste põhjendustega on juba koostatud ja Euroopa Liidust lahkumisega tegelevale osakonnale üle antud.

Varem eeldati, et Suurbritannia peab maksma EL-ile oma lahkumise eest 60 miljardit eurot, kuid briti advokaadid jõudsid järeldusele, et riik ei pea seda tegema. Rahasumma 60 miljardit eurot hõlmab Suurbritannia poolt EL-i liikmesuse ajal võetud kohustusi. Briti valitsuskabineti advokaadid leiavad, et Brüsselil ei ole selliseid dokumente, mille alusel saaks sundida „truudusemurdjat" „lahutuse" eest lõivu maksma. Nad võrdlesid EL-i golfiklubiga — sellest lahkuja ei ole kohustatud pennigi maksma. Kuid on viidatud võimalusele mitte sunniviisilisteks, vaid vabatahtlikeks makseteks Suurbritannia poolt — vastutasuna turgudele ligipääsu ja riigikaitsealase koostöö eest.

Briti parlamendi lordide koda võib juba 13. märtsil Brexiti seaduseelnõu heaks kiita — see annab stardipaugu lahkumismenetlusele. Ning juba 14. märtsil esineb Suurbritannia peaminister Theresa May alamkojas, kus ta tõenäoliselt teatabki Brexiti käivitumisest.

Saksamaa üks tähtsamaid hooneid on kindlasti parlamendihoone Reichstag
© Sputnik / Игорь Зарембо

Otsuse Brexitiks langetas Suurbritannia rahvahääletusega 23. juunil 2016. aastal. EL-ist lahkumise poolt hääletas ligi 52% kodanikest, vastu oli 48%. Järgmisel päeval teatas peaminister David Cameron, kes pooldas EL-i liikmesuse säilitamist, oma ennetähtaegsest erruminekust. Sellesse ametisse määrati 13. juulil Konservatiivse Partei juht Theresa May.

Meediakanalid teatasid siis, et Ühendkuningriik on kõigist EL-i liikmetest esimesena otsustanud liidust lahkuda, olles olnud liidu liikmeks 43 aastat. Suurbritannia valitsus kavatseb „lahutuse" Euroopa Liidust vormistada 2018. aasta detsembriks. Euroopa Liitu, mis kujutab endast riikide majanduslikku ja poliitilist ühendust, kuulub praegu 28 riiki. Tema ideeks jääb regionaalne lõimumine, mis kuulutati välja juba EL-i loomisel — vastav juriidiline leping kinnitati allkirjadega 1992. aastal ja jõustus 1993. aasta 1. novembril. Kaksteist liidu liikmesriiki võitsid ühisrahana käibele euro.

37
Tagid:
tagasinõudmine, vara, raha, Brexit, Euroopa investeerimispank, EL, Theresa May, Suurbritannia
Teema:
Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust (74)