Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzo Abe

Muneo Suzuki: rahulepingu sõlmimine on võimalik ainult Putini ja Abe otsusega

50
(Uuendatud 16:07 07.03.2017)
Selle aasta märtsis ja aprillis Venemaa ja Jaapani dialoog ilmselt aktiviseerub

TALLINN, 7. märts — Sputnik. Lähima kahe kuu jooksul on oodata Kuriili saartel ühise majandustegevuse konsultatsioone välis- ja kaitseministrite tasemel 2+2 formaadis. Need üritused on ettevalmistuseks Jaapani peaminister Shinzo Abe aprillis toimuvale visiidile Moskvasse. Läbirääkimiste perspektiividest rääkis agentuurile Sputnik tuntud Jaapani poliitik Muneo Suzuki, kes on hästi kursis Venemaa-Jaapani suhete peensustega.

Kuidas Te hindate 2016. aasta detsembris toimunud Venemaa-Jaapani tippkohtumise tulemusi? Miks on levimas arvamus, et läbirääkimised jäid tulemusteta?

Vastupidi, ma arvan, et Venemaa ja Jaapani riigipeade kohtumine oli erakordselt edukas. Eelkõige soodustas kohtumine veelgi usalduslikemate ja inimlikumate suhete tekkimist kahe riigi liidrite vahel. Need, kes väidavad, et rahulepingu (pärast Teise maailmasõja lõppu ei sõlmitud Venemaa ja Jaapani vahel rahulepingut vaidluse pärast nelja Kuriili saare üle) sõlmimise läbirääkimistel polnud progressi, ei mõista diplomaatiliste suhete olemust ega tunne küsimuse ajalugu.

Möödunud aastal toimunud viimasel pressikonverentsil (juba pärast tippkohtumist) rääkis president Putin eelkõige rahulepingu tähtsusest. Ja peaminister Abe väljendas kavatsust jätkata Venemaa-Jaapani suhete tugevdamist, lubades liikuda ühise eesmärgi poole koos, mis juba iseenesest oli tohutu edu.

Veel üks kohtumise tähtis moment oli saavutatud kokkulepe alustada tööd erilise struktuuri loomiseks, mis hakkaks arendama ühist majandustegevust "4 põhjaterritooriumil" (Lõuna-Kuriili saared: Kunashir, Shikotan, Iturup ja Habomai arhipelaag — toim.). Mind vapustas, et president Putin luges läbi saarte endiste elanike pöördumise. See annab tunnistust inimlikkusest, sellest, et Putin saab väga hästi aru saare endiste elanike meeleoludest.

Ma mõistan seda sammuna teel kõige rahumeelsema rahulepingu suunas. Seepärast arvan ma, et kohtumine oli väga edukas.

Oodatakse, et kevadel külastab Abe Venemaad. Mida võib oodata Venemaa ja Jaapani liidrite uuelt kohtumiselt?

Kohtumisel Sotšis möödunud aastal pakkus Jaapani peaminister välja 8 punktist koosneva plaani, mis soodustab Kaug-Ida ja Sahhalini saare arengut. Septembris toimunud Ida majandusfoorumil esitati konkreetne tegevuskava ja sel aastal tuleb see kava realiseerida.

Mis puutub ühist majandustegevust "4 põhjasaarel", siis Jaapani pool, ma arvan, peaks oma positsiooni konkretiseerima ja ütlema: "Ma teen ära."

Näiteks vastuseks Putini positiivsele suhtumisele saarte endiste elanike vaba liikumise küsimuses, peaks Jaapani pool, arvestades, et nendel saartel elavad praegu vene inimesed, esitama konkreetse programmi neile töökohtade loomiseks, meditsiiniteenuste osutamiseks, keskkonnakaitse- ja loodusressursside kaitsemeetmete rakendamiseks ning taristu rajamiseks.

Millised võiksid olla konkreetsed Venemaa-Jaapani majanduskoostöö vormid Lõuna-Kuriilidel? Mida Jaapan on valmis pakkuma?

Ma tahaksin eelkõige, et Jaapan viiks läbi saare elanike põhjaliku meditsiinidiagnostika. Jaapani meditsiinitehnoloogid on selles osas täiuslikud. Ma räägin sellest, et Jaapani arstid läheksid saarele ja vaataksid üle kõikide saarte elanike tervisliku seisundi. Ma arvan, et seda võiks teha kohe.

Edasi, keskkonnaküsimused. On ju saarte loodus sarnane Shiretoko poolsaare omaga, mis on kantud UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja. Ma tahaksin, et ka need "4 põhjasaart" oleksid sellesse nimekirja kantud. Selleks peavad Venemaa ja Jaapan tegema looduskeskkonna uuringu.

Kunashiril ja Shikotanil rajatakse taristut vastavalt "Kuriili saarte sotsiaal-majandusliku arengu plaanile". Iturupil on küll ehitised, kuid pole teid. Kuna Jaapan on saartele lähemal, siis ma arvan, et küsimusele võiks läheneda sealtpoolt.

Tulevikuks tuleb saarel luua tõhusam veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem ning Jaapan saab kiiresti oma spetsialiste pakkuda; vajalikke uurimusi läbi viia; läbi mõelda, mida saaks veel ära teha ja siis see ka teostada.

Millised on praegu peamised probleemid saarte majanduskoostöö teemade arutamisel?

1998. aastal, Venemaa ja Jaapani tookordsete liidrite kohtumisel juba läks jutt ühisele majandustegevusele ja loodi isegi vastav komisjon, kuid tõusetunud suveräänsuse küsimuse tõttu asjaga kaugemale ei mindud. Seekord ütlesid president Putin ja peaminister Abe: loome uue struktuuri, jätame suveräänsuse probleemi kõrvale ja vaatame, mida on Venemaa ja Jaapani koostöö vallas võimalik ära teha.

Kui esiplaanile tõuseb taas seadusandluse küsimus, jääb kõik seisma.

Kui suur on Jaapanis opositsioon Abe paindlikule kursile territoriaalsete probleemide lahendamisel?

Kord kuus kohtun ma peaministriga, me vestleme Venemaa ja Jaapani suhetest ning ma tunnen iga kord, kui suurt tähtsust ta Venemaa-Jaapani suhetele omistab. Ma arvan, et peaminister jätkab oma isa Shintaro Abe üritust, kes on selle heaks palju teinud.

Olles veel Jaapani valitsuse sekretäri asetäitja, oli Shinzo Abe tunnistajaks, kuidas Yoshiro Mori ja Vladimir Putin kirjutasid Irkutskis alla riikidevahelisele kokkuleppele. Seega teab ta Venemaaga suhete arengu ajalugu hästi. Arvan, et peaminister püüab ellu viia oma isa peamist unistust ja tahab väga seda teha koos president Vladimir Putinga. Arvan, et seda tasuks kindlasti oodata.

Millisena prognoosite te Venemaa-Jaapani dialoogi tulemusi selleks aastaks?

Möödunud aastal kohtusid Venemaa ja Jaapani liidrid 4 korral ja ma arvan, et sellel aastal leiab aset samuti 4 tipptasemel kohtumist.

Maikuus toimub G7 riikide riigipeade kohtumine ja ma arvan, et Abe võib seal teha algatuse Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioonide tühistamiseks. Juulikuus toimub G20 tippkohtumine. Järelikult, Jaapani ja Venemaa liidrid kohtuvad aprilli lõpul ja juulis, lisaks lubas Shinzo Abe septembris külastada Ida majandusfoorumit, kus ta kohtub taas Putiniga. Veel üks kahepoolne kohtumine võib aset leida novembris Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö tippkohtumisel.

Arvan, et lähiaastatel võib Venemaa-Jaapani suhetes oodata suurt pööret. Seejuures on rahulepe Venemaa ja Jaapani vahel võimalik vaid kahe riigi liidrite sellekohase otsuse korral. Sellise otsuse võivad teha ainult president Putin ja peaminister Abe.

50
Tagid:
poliitika, läbirääkimised, perspektiivid, intervjuu, visiit, Muneo Suzuki, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Jaapan, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega