Riia

Riia - "Lastud vareste" Meka

73
Paistab, et paljudele lätlastele on nekrofiilia tõesti loomuomane. Olmetasandil avaldub see surnuaiapüha muutumises olulisemaks perekonda ühendavaks tähtpäevaks

TALLINN, 16. veebruar — Sputnik. Kesktaseme poliitikas avaldub nekrofiilia jumalate asemel kalmistute kummardamises — kalmistute kaitse ja sõprade ühingu loomises. Läti tipp-poliitikas aga avaldub nekrofiilia tendents teiste riikide poliitikute — "lastud vareste", kelle areenilt lahkumiseni on jäänud vaid mõni nädal või isegi päev, austamise hüpertrofeerunud maanias, teatab portaal Inosmi viitega Läti "Sõltumatule Hommikulehele".

Ainult sellega saab seletada mitte ainult Läti, vaid ka teiste Balti riikide juhtivate poliitiliste liidrite arusaamatut eufooriat, kui viimaseid päevi USA asepresidendi ametikohal ametis olev "välispoliitiline laip" Joe Biden möödunud augustis Riiat külastas.

Ja selle aasta 9. veebruaril avaldasid Balti poliitilised liidrid teisele "lastud varesele" — Saksamaa presidendile Joachim Gaukile sellist lugupidamist nagu Paapua aborigeenid oma iidolitele, kuigi oli hästi teada, et Gauki tagasi ei valita. Ja vaid kaks päeva enne Saksamaa uue presidendi Frank-Walter Steinmeier triumfi saabus Joachim Gauck austusavalduste järele "lastud vareste" Mekasse — Riiga.

Imestust tekitab samuti mõnede Läti poliitikute lugupidamisavaldused tagasikutsutavate diplomaatide suhtes. Seimi esimees Ināra Mūrniece seisis valiku ees, kas kohtuda lahkumisvisiitide tegemiseks ringi hulkuva Ukraina suursaadiku Evgeny Perebiynise või uue, alles äsja akrediteeritud Venemaa suursaadiku Jevgeni Lukjanoviga.

Seimi spiiker eelistas kohtumist diplomaatias "lastud pardiga", mitte aga suursaadikuga, kes suure tõenäosusega töötab Lätis mitu aastat. Jevgeni Lukjanoviga kohtus Seimi esimehe asetäitja Gundars Daudze, mitte Seimi esimehega. Võimalik, et eelmisel nädalal, kui Joachim Gauk Lätit külastas, kohtus parlamendi esimees ebapiisavas koguses "lastud partidega".

Kui aga tõsiselt rääkida, siis hakatakse Seimi esimehe valikut tõlgendama Läti demonstratiivse ja arusaamatu välispoliitilise seisukohana. See on normaalne, kui poliitilised parteid (Seimi fraktsioonid) avalikult oma välispoliitilisi eelistusi demonstreerivad. Kuid Seimi esimees ei ole Rahvusliku Liidu fraktsiooni juht. Seimi esimees esindab kogu Seimi ja on vastavalt Läti konstitutsioonile faktiliselt riigi asepresidendi ülesannetes.

Ināra Mūrniece käitumine 14. veebruaril oli teravas vastuolus poliitilise kursiga, mille määras kindlaks riigi president Raimonds Veionis. Läti poliitilised liidrid kasutavad oma kontakte Venemaa diplomaatide ja poliitikutega selleks, et edastada neile EL üldisi kartusi olukorra teravnemise pärast Ida-Ukrainas, samuti Läti ja EL üleskutseid Venemaale täita Minski leppeid.

Samal ajal ei ole Läti huvides Läti-Venemaa suhteid liigselt teravdada. Sellele viitas 7. veebruaril Venemaa erakorralise ja täievolilise suursaadiku Jevgeni Lukjanovi akrediteerimisvisiidil Raimonds Vējonis: "Me olem naaberriigid ja arendame vastastikku kasulikke sidemeid kultuuri, kaubanduse ja transpordi valdkonnas, võitluses ebaseadusliku migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega."

Kahjuks ei ole EL ja Venemaa vaheliste suhete halvendamisest tekkinud kahjud jaotunud kõikide EL liikmesriikide vahel ühtlaselt. Lätile EL Venemaa poliitika elluviimisest tekkinud kahjud on mitu korda suuremad võrreldes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidega.

Seda kinnitas ka Venemaa veterinaarsanitaarjärelevalve föderaalteenistuse viimane otsus. Järelevalveteenistus jättis Venemaale ekspordiõigust omavate ettevõtete nimekirjast välja 21 Läti toiduainetööstuse ettevõtet.

Õigusest oma toodangut Venemaale eksportida on juba ilma jäänud kuus Läti liha-, kaks piima- ja 12 kalatöötlemise ettevõtet. Sellele lisaks peatas järelevalve ajutiselt veel 44 Läti põllumajandusettevõtte ekspordisertifikaadid.

See tähendab, et pärast EL ja Venemaa vastastikuste majandussanktsioonide tühistamist ei saa Läti toiduainetetootjate tagasipöördumine Venemaa turule olema lihtne ega kerge.

Läti huvides on EL ühtse Venemaapoliitika toetamine, kuid samas on Läti huvides arendada suhteid ja mitte laiendada keelde ja piiranguid nendele koostöövaldkondadele, kus neid keelde ja piiranguid kehtestatud ei ole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

73
Tagid:
huvid, poliitika, seim, Frank-Walter Steinmeier, Joachim Gauck, Joe Biden, Venemaa, Läti, Riia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega