Riia

Riia - "Lastud vareste" Meka

55
Paistab, et paljudele lätlastele on nekrofiilia tõesti loomuomane. Olmetasandil avaldub see surnuaiapüha muutumises olulisemaks perekonda ühendavaks tähtpäevaks

TALLINN, 16. veebruar — Sputnik. Kesktaseme poliitikas avaldub nekrofiilia jumalate asemel kalmistute kummardamises — kalmistute kaitse ja sõprade ühingu loomises. Läti tipp-poliitikas aga avaldub nekrofiilia tendents teiste riikide poliitikute — "lastud vareste", kelle areenilt lahkumiseni on jäänud vaid mõni nädal või isegi päev, austamise hüpertrofeerunud maanias, teatab portaal Inosmi viitega Läti "Sõltumatule Hommikulehele".

Ainult sellega saab seletada mitte ainult Läti, vaid ka teiste Balti riikide juhtivate poliitiliste liidrite arusaamatut eufooriat, kui viimaseid päevi USA asepresidendi ametikohal ametis olev "välispoliitiline laip" Joe Biden möödunud augustis Riiat külastas.

Ja selle aasta 9. veebruaril avaldasid Balti poliitilised liidrid teisele "lastud varesele" — Saksamaa presidendile Joachim Gaukile sellist lugupidamist nagu Paapua aborigeenid oma iidolitele, kuigi oli hästi teada, et Gauki tagasi ei valita. Ja vaid kaks päeva enne Saksamaa uue presidendi Frank-Walter Steinmeier triumfi saabus Joachim Gauck austusavalduste järele "lastud vareste" Mekasse — Riiga.

Imestust tekitab samuti mõnede Läti poliitikute lugupidamisavaldused tagasikutsutavate diplomaatide suhtes. Seimi esimees Ināra Mūrniece seisis valiku ees, kas kohtuda lahkumisvisiitide tegemiseks ringi hulkuva Ukraina suursaadiku Evgeny Perebiynise või uue, alles äsja akrediteeritud Venemaa suursaadiku Jevgeni Lukjanoviga.

Seimi spiiker eelistas kohtumist diplomaatias "lastud pardiga", mitte aga suursaadikuga, kes suure tõenäosusega töötab Lätis mitu aastat. Jevgeni Lukjanoviga kohtus Seimi esimehe asetäitja Gundars Daudze, mitte Seimi esimehega. Võimalik, et eelmisel nädalal, kui Joachim Gauk Lätit külastas, kohtus parlamendi esimees ebapiisavas koguses "lastud partidega".

Kui aga tõsiselt rääkida, siis hakatakse Seimi esimehe valikut tõlgendama Läti demonstratiivse ja arusaamatu välispoliitilise seisukohana. See on normaalne, kui poliitilised parteid (Seimi fraktsioonid) avalikult oma välispoliitilisi eelistusi demonstreerivad. Kuid Seimi esimees ei ole Rahvusliku Liidu fraktsiooni juht. Seimi esimees esindab kogu Seimi ja on vastavalt Läti konstitutsioonile faktiliselt riigi asepresidendi ülesannetes.

Ināra Mūrniece käitumine 14. veebruaril oli teravas vastuolus poliitilise kursiga, mille määras kindlaks riigi president Raimonds Veionis. Läti poliitilised liidrid kasutavad oma kontakte Venemaa diplomaatide ja poliitikutega selleks, et edastada neile EL üldisi kartusi olukorra teravnemise pärast Ida-Ukrainas, samuti Läti ja EL üleskutseid Venemaale täita Minski leppeid.

Samal ajal ei ole Läti huvides Läti-Venemaa suhteid liigselt teravdada. Sellele viitas 7. veebruaril Venemaa erakorralise ja täievolilise suursaadiku Jevgeni Lukjanovi akrediteerimisvisiidil Raimonds Vējonis: "Me olem naaberriigid ja arendame vastastikku kasulikke sidemeid kultuuri, kaubanduse ja transpordi valdkonnas, võitluses ebaseadusliku migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega."

Kahjuks ei ole EL ja Venemaa vaheliste suhete halvendamisest tekkinud kahjud jaotunud kõikide EL liikmesriikide vahel ühtlaselt. Lätile EL Venemaa poliitika elluviimisest tekkinud kahjud on mitu korda suuremad võrreldes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidega.

Seda kinnitas ka Venemaa veterinaarsanitaarjärelevalve föderaalteenistuse viimane otsus. Järelevalveteenistus jättis Venemaale ekspordiõigust omavate ettevõtete nimekirjast välja 21 Läti toiduainetööstuse ettevõtet.

Õigusest oma toodangut Venemaale eksportida on juba ilma jäänud kuus Läti liha-, kaks piima- ja 12 kalatöötlemise ettevõtet. Sellele lisaks peatas järelevalve ajutiselt veel 44 Läti põllumajandusettevõtte ekspordisertifikaadid.

See tähendab, et pärast EL ja Venemaa vastastikuste majandussanktsioonide tühistamist ei saa Läti toiduainetetootjate tagasipöördumine Venemaa turule olema lihtne ega kerge.

Läti huvides on EL ühtse Venemaapoliitika toetamine, kuid samas on Läti huvides arendada suhteid ja mitte laiendada keelde ja piiranguid nendele koostöövaldkondadele, kus neid keelde ja piiranguid kehtestatud ei ole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

55
Tagid:
huvid, poliitika, seim, Frank-Walter Steinmeier, Joachim Gauck, Joe Biden, Venemaa, Läti, Riia