USA apellatsioonikohus jättis jõusse Trumpi reisikeelu peatamisotsuse

USA apellatsioonikohus jättis jõusse Trumpi reisikeelu peatamisotsuse

29
(Uuendatud 10:11 10.02.2017)
USA föderaalne apellatsioonikohus keeldus ennistamast president Donald Trumpi vastuolulist niinimetatud reisikeelu määrust ning jättis määruse ajutise peatamise kohtuotsuse jõusse

TALLINN, 10. veebruar — Sputnik. USA föderaalne apellatsioonikohus keeldus neljapäeval ennistamast president Donald Trumpi vastuolulist niinimetatud reisikeelu määrust, mis sulgenuks Ühendriikide piirid seitsme peamiselt moslemienamusega riigi elanikele või põgenikele, ning jättis määruse ajutise peatamise kohtuotsuse jõusse, vahendas BNS.

"Jääme seisukohale, et valitsus ei ole veenvalt tõestanud edu tõenäosust oma apellatsiooni sisu osas, samuti ei ole valitsus veenvalt tõestanud, et tõkendi rakendamata jätmine võiks tekitada heastamatut ülekohut," seisis San Francisco apellatsioonikohtu otsuses. Teisisõnu tähendab see, et valitsus ei suutnud põhjendada, miks peaks presidendi määrus jõustuma viivitamatult.

Ehkki valitsus nõudis, et määrus tuleb kriisiolukorra printsiibist lähtuvalt ennistada, lükkas kohus administratsiooni nõude tagasi. See tähendab, et alamastme kohtu langetatud reisikeelu peatamise otsus jääb hetkel jõusse.

Trump vastas kohtu otsuse teatele kiirelt "karjuva" säutsuga Twitteris: "KOHTUS NÄEME, MEIE RIIGI JULGEOLEK ON KAALUL!"

Järgmine apellatsioon viib kaasuse juba ülemkohtusse ning asetab lahendi leidmise nelja konservatiivse ja nelja liberaalse kohtuniku kätesse, sest üheksas kohtunikuamet seisab hetkel veel tühjana. Ehkki Trump esitas oma kandidaadi, Neil Gorsuchi, ei ole teda veel jõutud ametisse kinnitada.

San Francisco apellatsioonikohtu kolm kohtunikku pidasid teisipäeval uudisteagentuuri AFP kohaselt "tülihimulise" istungi, millel Trumpi administratsiooni esindanud advokaat väitis, et vastuolulist määrust õigustavad rahvusliku julgeoleku alased põhjused.

Apellatsioonikohus märkis, et teatud aspektid avalikus huvis soosisid kaasuses mõlema osapoole seisukohti ning et määrus on toonud endaga kaasa "massilise tähelepanu".

"Ühest küljest on avalikkusel tohutu huvi riikliku julgeoleku vastu ja valitud presidendi võimelisuses seadustada poliitilisi seisukohti," seisis otsuses. "Teisest küljest on avalikkusel samuti huvi piiranguteta reisimise vastu, perekondade üksteisest lahutamise vältimise vastu ja diskrimineerimisvaba elu vastu."

Mõlemad pooled seisid istungil aga silmitsi karmide küsimustega. Kohtunikud seadsid küsimärgi alla administratsiooni väite, mille kohaselt oli reisikeelu aluseks terrorihirm. Ent samas kahtlesid kohtunikud ka osariikide argumendis, mille kohaselt võtab reisikeeld sihikule moslemid. 

President George W Bushi ametisse määratud kohtunik Richard Clifton märkis, et tal on raske mõista, miks peaksid nad religioonipõhiselt lähenema antud kaasusele, kuna enamikku moslemeist antud määrus ei mõjuta.

Trumpi reisikeeld laieneks vaid umbes 15 protsendile maailma moslemeist, ütles kohtunik enda arvutusele tuginedes.

Trumpi moslemikeeld on jätnud sajad jeemenlased Djiboutisse lõksu, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

"Kas valitsus on toonud välja tõendeid, mis seostaksid nimetatud riigid terrorismiga?" küsis president Barack Obama ametisse määratud kohtunik Michelle T. Friedland justiitsministeeriumi advokaadilt.

Pärast reisikeelu määruse peatamist teatas välisministeerium viivitamatult, et seitsme kõnealuse riigi — Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia, Sudaani ja Süüria — elanikud, kel on kehtiv viisa, saavad reisida Ühendriikidesse.

Kohus lükkas ühtlasi tagasi ka administratsiooni väite, nagu poleks apellatsioonikohtul pädevust presidendi määrusi läbi vaadata.

Houstonis asuva Lõuna-Texase Õiguskolledži professor Josh Blackman nimetas "miljoni dollari küsimuseks", kas Trumpi valitsus ka reaalselt esitab apellatsiooni ülemkohtule, kuna eksisteerib võimalus, et vaid kaheksa kohtunikku võivad hääletusel jõuda patiseisu, mis omakorda tähendaks, et alamastme kohtu otsus jääks jõusse.

"Eksisteerib selgesti tajutav risk liikuda asjaga edasi liiga kiirelt," ütles Blackman. "Ent me ei mängi normaalaega ning Donald Trump on äärmiselt tormakas. Ta võib üle trumbata, andestage mu kõnekujund, normaalaja reegli."

Ka poliitikud reageerisid kiirelt ja ootuspäraselt — paljud vabariiklased laitsid ja demokraadid kiitsid apellatsioonikohtu otsust.

Senati demokraatide vähemuse liider Chuck Schumer säutsus Twitteris, et president peaks suutma lugeda eelseisvat hukatust kuulutavat tunnusmärki, jätma nimetatud määrusettepaneku, käärima käised üles ja leidma tõelise, parteiülese plaani tagada kõigi ameeriklaste turvalisus.

Trump allkirjastas määruse, mis peatab kõigile põgenikele riikipääsu vähemalt 120 päevaks, Süüria põgenikele määramata ajaks, ning Iraani, Iraagi, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni kodanikele Ühendriikidesse reisimise 90 päevaks. 

USA föderaalkohtunik külmutas ajutiselt Ühendriikide presidendi reisikeelu seitsme moslemienamusega riigi kohta, teatas kohalik meedia möödunud laupäeval. Washingtoni osariigis asuvas Seattle´i linnas tegutseva James Robarti otsus jõustus koheselt kõikjal Ühendriikides.

Valge Maja nimetas külmutamist muu hulgas vastutustundetuks ja häbistavaks käitumiseks ning lubas võidelda Seattle´i föderaalkohtuniku poolt kehtestatud president Donald Trumpi sisenemiskeelu üleriigilise ajutise peatamise vastu.

Rahvusvahelised lennufirmad asusid laupäeval täitma USA presidendi Donald Trumpi määrust piirata seitsme moslemiriigi elanike reisimist Ühendriikidesse
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Ajutise keelu kehtimise ajal kavandas uus Trumpi administratsioon uut immigratsioonipoliitikat, mis uue presidendi hinnangul täidab tema kampaanialubaduse, mille kohaselt tuleb rakendada moslemienamusega riikide kodanike suhtes äärmiselt ranget kontrolli ja muuta Ameerika turvaliseks radikaalsete islamiterroristide suhtes.

"Ameerika on uhke immigrantide riik ning me jätkame kaastunde näitamist neile, kes põgenevad allasurumise eest, kuid me teeme seda, kaitstes meie kodanikke ja piiri. Ameerika on alati olnud vabade maa ja vaprade kodu," ütles Trump ebaharilikus ametlikus avalduses.

"Selgituseks, see ei ole moslemite keeld, nagu meedia on sellest ekslikult teada andnud. See ei ole küsimus religioonist, see on terrorismist ja meie riigi hoidmisest turvalisena," ütles Trump, lisades, et tema määrus ei puudutanud rohkem kui 40 moslemiriiki.

"Olukorrad, mis eksisteerivad täna osas Prantsusmaast, osas Saksamaast, Belgias jne ei ole olukorrad, mille sarnast me Ühendriikides sooviksime näha — teatud laadi suurt ja alalist terroriohtu, mitmemõõtmelist ja mitut põlvkonda hõlmavat, mis muutuks Ameerika elu püsivaks tunnuseks," märkis Trumpi administratsiooni ametnik.

Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer nimetas Trumpi määrust "seaduslikuks ja kohaseks" ning lisas, et selle eesmärk on "kaitsta isamaad, milleks presidendil on põhiseaduslik õigus ja vastutus".

Ühendriikides oli 2016 rekordaasta migrantide arvu poolest neist seitsmest riigist. USA on neist riikidest alates 2007. aastast võtnud vastu 270 000 immigranti.

29
Tagid:
keeldumine, ennistamine, vastuoluline, reisikeeld, määrus, põgenik, apellatsioonikohus, Donald Trump, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega