Tulevahetuses kannatada saanud maja Donetskis

Ukraina relvajõud valmistuvad pealetungiks

125
(Uuendatud 13:43 06.02.2017)
Ukraina relvajõud koondavad Donbassi täiendavaid väeüksusi, mis annab tunnistust pealetungiks valmistumisest kogu rindejoone ulatuses

TALLINN, 6. veebruar — Sputnik. Ukraina relvajõud on toonud Donbassi kaheksa "Totška-U" raketikompleksi, teatas ajakirjanikele pühapäeval tunnustamata Donetski rahvavabariigi (DRV) operatiivväejuhatuse ülema asetäitja Eduard Bassurin. "Me oleme fikseerinud vastase jõudude ja vahendite kontsentreerimise löögigrupeeringu moodustamiseks kontaktjoonel. Avdijivski keemiatehase territooriumile on Kramatorskist saabunud kaks taktikalist raketikompleksi "Totška-U" ja Novobahmutovka raudteejaamas laaditi maha veel kuus."

Ukraina. Illustratiivne foto
© AP Photo / Sergei Chuzavkov

"Volnovahha piirkonda saabusid Ukraina rahvuskaardi üksused. Krimmi operatiivsuunalt toodi Donetski ja Mariupoli suunal paiknevate Ukraina mehhaniseeritud brigaadide tugevdamiseks kõiki moondamisnõudeid järgides varjatult tankitõrjesuurtükiväe divisjon. Lisaks sellele on tuvastatud 92. brigaadi täies koosseisus ümberpaiknemine Harkovi oblastist "terrorioperatsiooni" piirkonda," vahendas RIA Novosti Bassurini sõnu.

Donetski tulistatakse jälle

Tema sõnul saabusid Urzufis ja Mariupolis paiknevast rahvusväeosast "Azov" kolm pataljoni. "Need andmed lubavad järeldada Ukraina sõjalis-poliitilise juhtkonna kuritegelikku käsku relvajõudude juhtkonnale pealetungi alustamiseks kogu kontaktjoone ulatuses ja diversioonide toimepanemiseks tsiviilobjektidel," lisas Bassurin.

Varem on teatatud, et Ukraina jõuametkonnad taasalustasid tulelöökide andmist Donetskile, linnale on tulistatud juba üle 50 mürsu, teatas Bassurin ajakirjanikele pühapäeval.

Ukraina meedia teatas, et Avdijivkasse sisenesid Ukraina relvajõudude tankid
© AP Photo / Evgeniy Maloletka

"Ukraina jõud tulistavad raskesuurtükkidest Donetski elamumassiivi. Kella 16.10-st tulistasid nad rohkem kui 50 mürsku Minski lepetega keelustatud relvadest, vaatamata sellele, et meie pool on tulevahetuse lõpetamise režiimist täielikult kinni pidanud," teatas Bassurin. Olukorra pingestumine Donbassis võib olla seotud Ukraina president Petro Porošenko ja USA president Donald Trumpi telefonivestlusega. 

"Kõike seda on vaja tunnustamata vabariikide ja Venemaa süüdistamiseks oma kuritegudes ja Läänelt uute rahaliste toetuste väljapetmiseks oma ettevõtluse vajadusteks, mis on üles ehitatud Ukraina rahva verega," lisas Bassurin.

Vaherahust pole lõhnagi

Ukraina võimud alustasid 2014. aastal sõjalist operatsiooni tunnustamata Donetski ja Luganski rahvavabariikide vastu, mis pärast 2014. aasta veebruaris toimunud riigipööret Ukrainas teatasid oma sõltumatusest.

ÜRO viimastel andmetel on konflikti ohvreid juba üle 10 tuhande. Donbassi olukorra reguleerimist arutati ka Minski kontaktgrupi kohtumisel, kus konflikti deeskaleerimiseks võeti 2014. aasta septembris vastu juba kolmas dokument, kuid pärast vaherahulepete sõlmimist on poolte tulevahetused aina jätkunud.

Jaanuari lõpul teatasid omakaitseväe ja Ukraina jõuametkondade esindajad taas olukorra pingestumisest Donbassis. Konfliktipooled süüdistavad teineteist tulevahetuse eskaleerimises ja katsetes Donetski piirkonnas kontaktjoonelt edasi liikuda.

Ukraina võimud kehtestasid jõuametkondade kontrolli alla langenud Avdijivkas, mis asub Donetski eeslinnas, erakorralise seisukorra, sest elanikud jäid vee elektri ja kütteta. OSCE missiooni andmetel on raske olukord kujunenud ka omakaitse kontrolli all olevas Jassõnuvatas, mis asub samuti Donetski lähedal.

Ukraina kaitseministeeriumist teatati, et "võialusel liikusid meie poisid meeterhaaval, sammhaaval edasi". Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov nimetas seda avaldust faktiliseks kinnituseks selle kohta, et Ukraina relvajõud alustasid pealetungi, mis torpedeerib Minski kokkuleppega kehtestatud režiimi.

125
Tagid:
raketikompleks, ettevalmistus, pealetung, relvajõud, Avdijivski keemiatehas, Eduard Bassurin, Donbass, Ukraina
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega