Rahvusvahelised lennufirmad asusid laupäeval täitma USA presidendi Donald Trumpi määrust piirata seitsme moslemiriigi elanike reisimist Ühendriikidesse

USA kodanikuõiguse kaitsjad esitasid Trumpi määruse vastu kohtuhagi

33
(Uuendatud 00:32 29.01.2017)
USA kodanikuõiguste organisatsioonid esitasid laupäeval hagi president Donald Trumpi vastse määruse vastu peatada põgenike vastuvõtmine ja kehtestada seitsme moslemiriigi elanikele reisikeeld Ühendriikidesse

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. Hagi esitasid Ameerika Kodanikuõiguste Liit (ACLU) ja teised vabaühendused pärast seda, kui New Yorgi John F. Kennedy lennujaamas peeti reede õhtul kinni kaks iraaklast. Vabaühendused taotlevad meeste vabastamist ebaseadusliku kinnipidamise tõttu, vahendas BNS.

Organisatsioonid palusid kohtult kaebusele kollektiivse hagi staatuse andmist, et nad saaksid esindada kõiki põgenikke ja reisijaid, kelle teekonda on Trumpi reedesed määrused takistanud. 

Päevalehe New York Times teatel alustasid lennujaamavõimud reisijate kinnipidamist juba reede õhtul.

Lehe andmeil oli üks New Yorgis kinni peetud iraaklane töötanud 10 aastat Iraagis USA valitsuse heaks ja teine saabus Ühendriikidesse külastama oma naist, kes oli töötanud Ühendriikide alltöövõtufirma heaks.

New York Times tsiteeris iraaklaste advokaate, kelle sõnul oli mõlemal mehel olemas viisa Ühendriikidesse reisimiseks.

Lennufirmad on asunud Trumpi määrust jõustama

Rahvusvahelised lennufirmad asusid laupäeval täitma USA presidendi määrust piirata seitsme moslemiriigi elanike reisimist Ühendriikidesse, ütlesid reisifirmad ja lennujaamaametnikud.

Kaks reisifirmat ütlesid AFP-le, et said lennufirmadelt Etihad Airways, Emirates ja Turkish Airlines juhised mitte müüa iraanlastele lennupileteid Ühendriikidesse ega lubada USA viisaga iraanlasi riiki suunduvatele lendudele.

Lennufirma Qatar Airways pressiesindaja ütles, et ettevõte kavatseb uusi regulatsioone jõustada ning USA-sse suunduvatele lendudele lubatakse vaid nõuetekohaste dokumentidega isikuid. 

Kairost New Yorki lennata plaaninud Iraagi peret ei lubatud laupäeval Egiptuse pealinnas USA-sse suunduvale lennukile, ütlesid lennujaamaametnikud.

USA viisadega Iraagi abielupaari ja nende kaht last, kes olid reserveerinud istekohad lennufirma EgyptAir lennul, teavitati, et neid ei lubata uue määruse tõttu lennukile, laususid ametnikud.

ÜRO loodab USA põgenikeprogrammide jätkumist

Kaks ÜRO põgenikeagentuuri avaldas laupäeval lootust, et USA jätkab ümberasustamisprogrammide toetamist, millest on kahekordne kasu, sest nende abil päästetakse maailma konfliktitsoonidest kaitsetuid inimesi, kes omakorda rikastavad uut ühiskonda, kuhu nad satuvad.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UHCR) ütlesid ettevaatlikult sõnastatud avalduses, et loodetavasti jätkab USA "tugevat juhtrolli ja pikka traditsiooni kaitsta neid, kes põgenevad konflikti ja tagakiusamise eest".

ÜRO agentuurid rõhutasid, et põgenikke tuleb kohelda võrdselt sõltumata nende usust, rahvusest ja rassist.

USA president on lubanud, et vastsele määrusele järgneb viisataotlejate taustakontrolli karmistamine, millest võivad pääseda mõned "usuvähemused", nagu moslemiriikides elavad kristlased. 

USA põgenikeprogramm oli enne Trumpi maailma heldeim

USA põgenike ümberasustamise programm, mille president Donald Trump reedel peatas, on olnud pikka aega maailma heldeim ja pakkunud pelgupaika paljudele konfliktiohvritele.

2015. aastal lubas USA riiki ja leidis elupaiga 64 protsendile põgenikest, kelle vastuvõtmise palvega ÜRO maailma riikide poole pöördus.

President Barack Obama ajal võeti 2016. rahandusaastal — 1. oktoobrist 2015 — 30. septembrini 2016 — vastu 84 994 põgenikku paljudest maailma riikidest.

Donald Trumpi pahasoovijad tahavad keelata presidendil tuumalöögi andmise iseseisva otsustamisõiguse
© AFP 2019 / SAUL LOEB

Ka sel rahandusaastal on juba vastu võetud 25 671 põgenikku, peamiselt kodusõjas riikidest Süüriast, Jeemenist ja Liibüast.

Obama seadis ametist lahkudes eesmärgiks võtta 2017. rahandusaasta jooksul vastu 110 000 põgenikku, Trump vähendas arvu poole võrra — 50 000-ni.

Uute põgenike vastuvõtmine ei peatunud ka siis, kui Trump 20. jaanuaril ametisse astus ja korraldusi andma hakkas.

Inauguratsioonipäevast möödunud nädalaga asustati teistest riikidest USA-sse ümber 2089 põgenikku. Neid tuli ka riikidest, millele Trumpi administratsioon on osutanud kui eriti ohtlikele: Iraanist, Iraagist, Liibüast, Somaaliast, Sudaanist, Süüriast ja Jeemenist.

Ühendriikide uus adminisratsioon on nimelt seisukohal, et need, peamiselt moslemiriigid, mis paljudel juhtudel on äärmiselt ebastabiilsed, võivad olla ekstremisimi allikaks.

Trumpi esimese ametinädala jooksul on USA-s uut elu alustanud 142 iraanlast, 218 iraaklast, 211 somaallast, 37 sudaanlast, 296 süürlast ja üks Jeemeni kodanik.

Trump peatas nädal pärast ametisseastumist programmi vähemalt 120 päevaks, põhjendades seda ohuga, mida kätkevat endas moslemitest saabujate hulka peitunud vägivaldsed ekstremistid.

33
Tagid:
moslemriigid, kohtuhagi, kinnipidamine, määrus, lennujaam, põgenik, kodanikuõiguste organisatsioonid, ACLU, Donald Trump, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega