Kasahstani pealinnas Astanas kohtuvad esimest korda näost näkku Süüria režiim ja mässulised

Süüria režiim ja mässulised kohtuvad esimest korda näost näkku

33
(Uuendatud 16:03 21.01.2017)
Süüria režiimi ja sellega võitlevate mässuliste esindajad istuvad esmaspäeval ligi kuus aastat kestnud sõja jooksul esimest korda läbirääkimistelaua taha, et teha katse konflikti lahendamiseks

TALLINN, 21. jaanuar — Sputnik. Kasahstani pealinnas Astanas peetavate kõneluste algatajateks on president Bashar al-Assadi režiimi toetajad Venemaa ja Iraan ning opositsiooni selja taga seisev Türgi.

Kõnelusi on tervitanud kõik konfliktipooled, kuid delegatsioonid sõidavad Astanasse üsna vastandlike nägemustega kohtumise eesmärgist. Nii lubas Assad neljapäeval mässulistele amnestiat tingimusel, et nad relvad maha panevad, vahendas BNS.

Ehkki Assad on nimetanud kõneluste tähtsaimaks eesmärgiks relvarahu, kinnitab Damaskus, et loodetakse leida kõikehõlmavat poliitilist lahendust konfliktile, mis on nõudnud rohkem kui 310 000 inimese elu ja poole Süüria elanikkonnast põgenema sundinud. 

Opositsioon seevastu on öelnud, et nemad keskenduvad üksnes detsembri lõpus Moskva ja Ankara vahendusel saavutatud hapra relvarahu kindlustamisele.

Moskva rääkis sel nädalal relvarahu "konsolideerimisest" ja mässuliste välikomandöride kaasamisest poliitilisse protsessi, et teha lõpp verevalamisele ning luua aluspõhi ÜRO vahendusel Genfis peetavate läbirääkimiste järgmiseks vooruks veebruaris.

Mässuliste üks võtmetähtsusega rühmitusi Ahrar al-Sham teatas, et nemad Astanasse ei sõida, sest valitsusväed rikuvad relvarahu ja Venemaa õhurünnakud jätkuvad. Siiski lubab Ahrar al-Sham toetada teiste rühmituste otsuseid läbirääkimistel, kui need on rahva huvides.

Süüria valitsuse delegatsiooni juhib ÜRO suursaadik Bashar al-Jaafari, kogenud läbirääkija, kes on osalenud ka eelmistel Genfi kõnelustel.

Lisaks Venemaa, Iraani ja Türgi esindajatele saabub Astanasse ka ÜRO Süüria rahusaadik Staffan de Mistura.

Euroopa diplomaatiliste allikate sõnul kardab Süüria opositsioon, et režiim kasutab ära mässurühmituste kogenematust poliitilistel kõnelustel ning nad "tõmmatakse poliitilisse lahendusse, mis on kasulik režiimile". 

Astanasse on kutsutud ka USA uue presidendi Donald Trumpi meeskond, aga kutsele ei ole veel ametlikku vastust tulnud.

Iraani esindab asevälisminister Hossein Jaber Ansari. Analüütikute hinnangul püüab Assadi liitlane Teheran kasutada kõnelusi oma mõju suurendamiseks piirkonnas.

Prantsusmaa ja Suurbritannia on esindatud suursaadikute tasemel. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles reedel ebamääraselt, et "me oleme esindatud".

Süüria põgenikelaagris kärgatanud autopomm nõudis neli inimelu

Süürias sai Jordaania piirialal paiknevas süürlaste põgenikelaagris laupäeval kärgatanud autopommiplahvatuses surma vähemalt neli tsiviilisikut, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

"Autopomm plahvatas Jordaania piiril asuva Rukbani laagri servas, neli põgenikku sai surma ja mitu vigastada," ütles Londonis paikneva keskuse juht Rami Abdel Rahman.

Plahvatusest isetekkelises Rukbani laagris, kus elab ÜRO andmetel umbes 85 000 süürlast, teatas ka Jordaania riiklik uudisteagentuur Petra, viidates sõjaväelisele allikale.

Jordaania sulges piiri Süüriaga 2016. aasta juunis, kui äärmusrühmituse Islamiriik korraldatud pommiplahvatuses sai surma seitse Jordaania sõdurit, ja lõpetas ka laagrile abi andmise.

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International teatas oktoobris, et olukord laagris on "kohutav". Abi on sinna jõudnud pärast piiri sulgemist kahel korral, viimati novembris.

ÜRO andmetel elab Jordaanias üle 600 000 Süüria põgeniku, Ammani väitel on neid 1,4 miljonit.

33
Tagid:
režiim, lahendamine, läbirääkimised, konflikt, sõda, mässulised, Bashar al-Assad, Astana, Iraan, Kasahstan, Venemaa, Türgi, Süüria
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega