Brexit

Briti peaministri nägemus Brexiti põhijoontest

36
(Uuendatud 08:26 18.01.2017)
Briti peaminister Theresa May avaldas Londoni nägemuse Brexiti põhijoontest

TALLINN, 18. jaanuar — Sputnik. Briti peaminister Theresa May avaldas teisipäeval kõnes Londoni nägemuse Brexiti põhijoontest, öeldes esmakordselt, et Suurbritannia kavatseb lahkuda Euroopa Liidu ühisturult eesmärgiga saada täieliku kontrolli alla Euroopast Suurbritanniasse tulev immigratsioon.

Tegemist oli peaministri kõige üksikasjalikuma avaldusega Brexiti teemal pärast 23. juunil toimunud referendumit, milles brittide enamus hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt, vahendas BNS.

May sõnul peab Suurbritannia taastama kontrolli oma seaduste ja piiride üle, samaaegselt tuleks jõuda EL-iga leppele, mis on kasulik mõlemale poolele.

Peaminister May on valmis pingelisteks läbirääkimistreks Brüsseliga
© Sputnik / Алекс Макнотон

May rõhutas, et EL-i edu on jätkuvalt "ülekaalukalt" Suurbritannia riiklikes huvides. Peaministri sõnul jääb Suurbritannia Euroopa riikidele oluliseks luure- ja julgeolekupartneriks.

Suurbritannial on lahkumise läbirääkimiseks kaks aastat, mis läheb käima siis, kui London rakendab ametlikult Lissaboni leppe artikli 50. May on lubanud seda teha hiljemalt 31. märtsiks. Läbirääkimisi on võimalik pikendada juhul, kui EL-i liikmesriigid pooldavad seda ühehäälselt.

"Me ei otsi ühisturu liikmesust… Selle asemel otsime suurimat võimalikku ligipääsu uue, kõikehõlmava, julge ja ambitsioonika vabakaubandusleppe kaudu," ütles valitsusjuht.

May loodab, et mõlemale poolele kasulik lepe saab olema selline, et EL ei saa keelduda. "Kuristiku äär firmadele või oht stabiilsusele" pole hea ei Euroopale ega Suurbritanniale, ütles ta.

"Tean, et mõned kutsuvad üles koostama karistavat lepet, millega karistatakse Suurbritanniat ning heidutatakse teisi riike sama raja käimise eest… See oleks Euroopa riikide jaoks hukatusliku enesekahjustamise aktiga. Lisaks poleks see ka sõbra tegu."

May sõnul on Suurbritannia nõus kahe aasta järel kõnelustelaua tagant lahkuma leppeta juhul, kui lepe on Suurbritanniat karistav. "Leppe puudumine on Suurbritanniale parem, kui halb lepe," ning see kahjustaks EL-i rohkem kui Suurbritanniat, ütles ta.

May lubas esmakordselt ka seda, et Briti parlamendil saab olema õigus Brexiti lõppleppe hääletusel heaks kiita või tagasi lükata. Ilmselt juhtub see 2019. aastal. Samas ei öelnud peaminister, mis saab siis, kui parlament leppe tagasi lükkab.

May üritas maandada hirme Briti majanduse järsust halvenemisest, öeldes, et pooldab EL-i ja Suurbritannia lahkumisleppe "järk-järgulist rakendamist".

Briti nael pöördus selgema pildi saades tõusule. Esmaspäeval oli see viimase 31 aasta madalaimal tasemel — üks nael maksis 1,20 dollarit. Pärast May avaldust tõusis see 2,2 protsendi võrra tasemeni 1,2309 dollarit.

Valuutavahetajatele meeldis, et lepe esitatakse heakskiitmiseks ka parlamendile, mis annab Mayle võimaluse vähendada kõige suuremate Brexiti toetajate algatusi, ütles ettevõtte City Indeks uurimisosakonna juht Kathleen Brooks. "Samas ei suuda isegi see järeleandmine peita fakti, et Ühenkuningriik tahab EL-i parimaid palu kirsiga tipus, mis teeb järgmised kaks aastat äärmiselt pinevaks," lisas ta.

Naela langus mõjutab ka tarbijaid. Inflatsioon on Suurbritannias tõusnud viimase kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele, kerkides detsembris 1,6 protsendini. Novembris oli näitaja 1,2 protsenti.

Naela langus nädala algul tekitas kartuse, et majandust ähvardab nn kõva Brexit.

May tõrjus nii kõva kui ka selle vastandi nn pehme Brexiti. May sõnul soovib ta uut suhet, mis põhineb Ühendkuningriigi ja EL-i vahelisel vabakaubandusel. EL-i riikidesse läks 2015. aastal 44 protsenti Suurbritannia ekspordist.

"Me tahame osta teie kaupu, müüa enda omi teile, kaubelda teiega võimalikult vabalt ning töötada üksteisega tagamaks, et me kõik oleksime turvatud ja jõukamad läbi jätkuva sõpruse," ütles May.

See hõlmab endas ka tollilepet, lisas ta, kuid May rõhutas, et suhtub "avatud meelega" sellesse, kas see tähendab EL-i tolliliitu jäämist. Praegu ei luba see Suurbritannial sõlmida kaubandusleppeid teiste riikidega. Alternatiivina võib Suurbritannia lahkuda ka tolliliidust ning üritada sõlmida uut lepet.

Suurbritannia lahkub EL-i ühisturult, et saada täielik kontroll immigratsiooni üle, lisas peaminister. Immigratsioon oli üks tähtsamatest küsimustest, mis brittidel referendumil hääletades peas mõlkus. EL-i liidrid on korduvalt öelnud, et Suurbritannia ei saa täielikku ligipääsu ühisturule juhul, kui riik piirab EL-i kodanike õigusi, peamiselt ühisturu nõutud tööjõu vaba liikumist.

May püsis immigratsiooniküsimuses vankumatu, väites, et see oli olulisim faktor nendele, kes hääletasid lahkumise poolt. Samas pehmendas ta sõnumit, öeldes, et kavatseb tagada riigis olevate EL-i kodanike ja Euroopas asuvate brittide õiguse püsida praeguses elukohariigis.

"Jätkuvalt on tähtis prioriteet Suurbritanniale — ja paljudele teistele liikmesriikidele — lahendada see väljakutse võimalikult ruttu," lausus May.

Vastuseks küsimusele, milline saab olema Suurbritannia tulevane rändepoliitika, ütles May, et üksikasjad on alles väljatöötamisel.

EL-i ühisturule ligipääsu kaotamine tekitab ärevust paljudele Briti suures finantssektoris, mis toetub võimele teha tõketeta äri terves 28-liikmelises blokis. Lisaks kardetakse, et paljud Londonit keskusena kasutavad ettevõtted, kes kasutavad linna sisenemispunktina EL-i, kolivad riigist välja.

Samas tundus finantssektorile meeldivat idee uuest vabakaubandusleppest. "Täna muutis peaminister maastikku," ütles ettevõtjaid ühendava Äritööstuste konföderatsiooni tegevjuht Carolyn Fairbarn. "Ettevõtted tervitavad suuremat selgust ja ambitsiooni luua jõukam, avatum ja globaalsem Suurbritannia koos võimalikult vaba kaubandusega Ühendkuningriigi ja EL-i vahel."

Briti opositsioon kritiseeris May kõnet

Leiboristliku Partei esimehe Jeremy Corbyni sõnul näib May soovivat üheaegselt nii "kooki ära süüa, kui et see alles jääks" — teiste sõnadega viia Suurbritannia EL-i ühisturult välja, kuid säilitada sellele juurdepääs.

Liberaaldemokraatide esimees Tim Farron ütles, et May pakub välja Brexiti äärmusliku versiooni, mis kahjustab Briti majandust.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ütles pärast kõnet, et May andis kõnes senisest realistlikuma pildi Londoni soovidest. Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles, et May kõne tõi "pisut selgust".

EL-i Brexiti-läbirääkimiste juht Michel Barnier lausus, et Suurbritannia distsiplineeritud lahkumine EL-ist on tulevase vabakaubandusleppe vältimatu eeltingimus.

36
Tagid:
Brexit, May, Theresa May, Suurbritannia, EL
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega