Vene presidendi Vladimir Putini sõnul pole tal põhjust kaitsta ega rünnata USA presidendiks valitud Donald Trumpi

Putin: ma ei tunne Trumpi, ei soosi ega ründa teda

72
(Uuendatud 00:59 18.01.2017)
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul pole tal põhjust kaitsta ega rünnata USA presidendiks valitud Donald Trumpi ning ta nimetas ilmselgeks võltsinguks teavet, et Vene eriteenistused jälgivad Trumpi

TALLINN, 17. jaanuar — Sputnik. "Trump ei olnud mitu aastat tagasi Moskvas käies — ma isegi ei mäleta, millal ta käis — mingi poliitiline tegelane, me isegi ei teadnud tema poliitilistest taotlustest. Lihtsalt ärimees, üks USA rikkureid. Kas keegi arvab, et meie eriteenistused jälitavad igat USA miljardäri? See on loomulikult täielik sonimine," vahendas BNS Putini sõnu.

"Ma ei ole hr Trumpiga tuttav, ma ei ole temaga kunagi kohtunud ja ei tea, mida ta rahvusvahelisel areenil tegema hakkab, mistõttu mul ei ole mingit põhjust teda rünnata, millegi eest arvustada ega kaitsta, kuidas see ka ei oleks," ütles Putin teisipäeval.

Venemaa president nimetas teateid, et Vene eriteenistused jälgivad Trumpi, "ilmselgeks võltsinguks". 

USA siseheitluse eesmärk on õõnestada Trumpi legitiimsust

USA-s jätkub terav poliitiline võitlus, mille eesmärk on õõnestada valitud presidendi legitiimsust, ütles Venemaa president.

"Vaatamata sellele, et presidendivalimised on läbi ja need lõppesid Trumpi veenva võiduga, näeme jätkuvat teravat sisepoliitilist võitlust. Sellegipoolest seatakse minu arvates selles võitluses mitu eesmärki, ehk ka rohkem, kuid mõni neist on silmnähtav. Esiteks, õõnestada valitud USA presidendi legitiimsust," ütles Putin teisipäeval.

Seejuures kahjustatakse tema sõnutsi tugevasti USA huve, "tahavad need, kes seda teevad, või ei taha". "Mulje, et pärast Kiievis harjutamist on nad valmis korraldama Maidani enda juures Washingtonis, saaks vaid takistada Trumpi ametisse asumisel," ütles Putin.

President märkis, et teine ülesanne on piirata Trumpi tegutsemisvabadust, sidudes ta käsist ja jalust valimiskampaania ajal ameeriklastele antud lubadustega.

"No mõelge, kuidas saab teha midagi Vene-USA suhete parandamisel, kui lastakse välja selliseid peibutusparte nagu mingi sekkumine valimiskampaania käiku, kuigi kordan taas, häkkerid ei ole midagi kompileerinud või välja mõelnud, kes nad ka polnuks, nad lihtsalt avaldasid materjale," ütles Putin. 

Obama sanktsioonid Venemaa vastu

USA ametistlahkuv president Barack Obama kehtestas sanktsioonid Vene ametiisikutele ja luureteenistustele seoses sekkumisega Ühendriikide presidendivalimistesse.

USA välisministeerium saatis riigist välja 35 diplomaati, kes töötasid suursaatkonnas Washingtonis ja konsulaadis San Franciscos, andes neile 72 tundi riigist lahkumiseks. Diplomaadid kuulutati "persona non grataks" tegevuse eest, mis ei vasta nende diplomaadistaatusele. Suleti ka kaks Venemaale kuuluvat kinnisvara — üks New Yorgis Long Islandil ja kuni 40 peret mahutav toretsev jõeäärne kompleks Marylandis, kus armastasid puhata Vene diplomaadid, ent mida USA andmeil kasutati ka luureotstarbel.

Obama pikendas lisaks reedel aasta võrra sanktsioone, mis kehtestati Venemaale 2014. aasta märtsis seoses olukorraga Ukrainas. 

USA presidendiks valitud Donald Trump ütles esmaspäeval usutluses ajalehtedele Times ja Bild, et on valmis leevendama Venemaa sanktsioone, kui Moskvaga jõutakse kokkuleppele näiteks tuumarelvade märkimisväärses vähendamises.

Trumpi sõnul on Venemaa praegu santsioonide pärast pahane ja solvunud, kuid tema hinnangul võib siin olla võimalus asjade arenguks, millest väga paljud inimesed suurt kasu saavad.

Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov kutsus üles Trumpi ametisseastumise ära ootama, samas aga märkis, et Venemaa ei käsitle käesoleval ajal oma tuumarelvastuse vähendamise võimalust vastutasuna sanktsioonide lõpetamise eest. Peskov märkis, et Venemaa-vastased sanktsioonid ei ole Venemaa jaoks päevakorraline küsimus ei sisepoliitilises plaanis ega ka suhtluses välispartneritega.

72
Tagid:
miljardär, rikkur, ärimees, poliitik, eriteenistus, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Teema:
Diplomaatiline skandaal (37)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega