Saksamaa hoiatas migrante tagasi võtmast keelduvaid riike

Saksamaa hoiatas migrante tagasi võtmast keelduvaid riike

61
(Uuendatud 09:18 09.01.2017)
Saksamaa ähvardas kärpida arenguabi riikidel, kes keelduvad tagasi võtmast turvapaigataotlejaid, kes on saanud eitava vastuse, edastas ajaleht Der Spiegel.

TALLINN, 9. jaanuar — Sputnik. "Need riigid, mis ei tee piisavalt koostööd, ei saa loota ka meie arenguabile," ütles asekantsler Sigmar Gabriel.

Saksamaa siseminister Thomas de Maiziere ütles telekanalile ARD, et "toetab seda ideed täielikult", vahendas BNS.

Hoiatus oli suunatud eriti veokirünnaku korraldanud Anis Amri kodumaale Tuneesiale ja teistele Põhja-Aafrika riikidele. Amrit üritati riigist välja saata, kuid Tuneesia ei tunnistanud teda esialgu tuneeslaseks ja takistas mehe kojusaatmist. 

Tuhandetel Aafrika riikide kodanikel ei ole mingisugust võimalust Saksamaalt turvapaika saada, kuid neil puuduvad ka vajalikud dokumendid kodumaale saatmiseks.

Saksa võimude andmetel kasutas detsembris Berliini jõuluturgu veoautoga rünnanud tuneeslane Anis Amri 14 erinevat identiteeti.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

24-aastane Amri tappis 19. detsembril Berliini jõuluturul 12 inimest, 23. detsembril lasi Itaalia politsei ta Milanos maha.

Amri tuli Saksamaale 2015. aasta keskel, teda kandi mõni aeg hiljem potentsiaalselt vägivaldsete islamiäärmuslaste nimekirja. Ta oli muu hulgas uurimise all ka kahe erineva nime all toetuste vastuvõtmise eest.

Saksa islamiäärmuslaste kogukond mitte üksnes ei kasva, vaid ka detsentraliseerub, mistõttu on sellel raskem silma peal hoida, ütles sisejulgeolekujuht Hans-Georg Maassen pühapäeval usutluses uudisteagentuurile dpa. Saksamaal on fundamentalistlike sunniitide salafistide hulk julgeolekujuhihinnangul kasvanud 2011. aasta 3800 inimeselt 9700-ni.

Saksa võimudelt sai sel aastal kodumaale naasmiseks raha 54 000 migranti, nende hulgas inimesed, kelle asüülitaotlused tagasi lükati, teatas Eesti Sputnik ennem.

Saksamaa on huvitatud, et võimalikult paljud eelmisel aastal rändekriisi ajal riiki saabunud 890 000 migrandist vabatahtlikult tagasi kodumaale sõidaks. Siseministeeriumi pressiesindaja Harald Neymanns ütles, et valitsus eraldas sel aastal tagasipöördujatele 21,5 miljonit eurot. Möödunud aastal Saksamaalt lahkuma kohustatud inimestest tegi 35 500 seda vabatahtlikult. Neymanns lisas aga, et arve ei ole võimalik võrrelda, sest 2016. aastal tegelikult lahkunud inimeste hulk ei ole veel teada. 

Euroopa elanikud märgivad olukorra jätkuvat halvenemist migrantidega. Vastavalt Sputnik.Arvamused küsitluse tulemustele leiab suurem osa Itaalia (79%), Prantsusmaa (67%) ja Ühendkuningriigi (53%) elanikest, et olukord migrantidega nende kodumaal on halvenenud. Saksamaal ja Hispaanias moodustas rahulolematute osa 45% ja Poolas oli selliste inimeste osakaal kõige väiksem — 35%.

Olukorra paranemist migrantidega täheldas vaid 16% sakslastest, 7% Prantsusmaa, Hispaania ja Ühendkuningriigi elanikest, 6% Poolas küsitletutest ja kõigest 2% Itaalia elanikest.

Rahulolematute hulgas on peamiselt parempoolsete erakondade toetajad ja üle 35-aastased inimesed. Erandiks on Poola, kus ei olnud erinevusi erinevate poliitiliste vaadetega inimeste vastustes ja Saksamaa, kus vastused olid sarnased kõikide vanusegruppide küsitletute kategooriates.

Ka USA-s teatasid olukorra halvenemisest migrantidega 38% vastanutest. Positiivseid muutusi märkis 19% vastanutest ja 33% leiab, et midagi pole muutunud.

Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on aasta jooksul oluliselt paranenud. Riigikantselei poolt tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. Kuid uuring on läbi viidud enne terrorirünnakut Berliini jõuluturul.

Üle poole Saksamaal elevatest naistest leiab, et koduriik ei ole nende jaoks enam sama turvaline kui varem. Nii selgub avaliku arvamuse uurimise instituudi Emnid uuringust väljaande Bild am Sonntag tellimusel, vahendas RIA Novosti.

Uuringutulemuste kohaselt arvab 58% naistest, et avalikes paikades viibimine on nende jaoks ohtlikum kui varem. 31% küsitletuist muutusi ei täheldanud, 10% naistest aga leidis, et Saksamaa on muutunud koguni turvalisemaks.

Märkimist väärib, et ligi pool küsitletutest eelistab vältida kindlaid kohti oma elurajoonis, kui õues läheb pimedaks. 16% naistest kannab nüüd kaasas balloonikest pipragaasiga, paljud peavad plaani see tingimata hankida.

61
Tagid:
ähvardus, migrandilaine, arenguabi, Sigmar Gabriel, arenguriigid, Saksamaa
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega