Putin andis Sõpruse ordeni ExxonMobili juhile isiklikult üle 2013. aasta juunis Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames peetud kohtumisel energiaettevõtete juhtidega

Mis seob USA uut riigisekretäri Tillersoni Venemaaga

66
(Uuendatud 19:41 17.12.2016)
USA presidendiks valitud Donald Trump valis riigisekretäri ametisse riigi suurima naftakompanii ExxonMobil juhi Rex Tillersoni.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Alljärgnevalt avaldame viis Venemaaga seotud fakti Tillersoni kohta, teatas RIA Novosti.

Ärimees

ExxonMobil, mille peakorter asub Texase osariigis, on maailma suurima naftakompanii ning kapitaliseerituse mahult ühe suurimate hulka kuuluva korporatsiooni osa.

Venemaal on kompanii osanikuks projektis Sahhalin-1 (30% aktsiatest on ExxonMobili ja jaapanlaste Sodeco, 20% Rosnefti ja India ONGC omanduses), mis arendab Sahhalini mandrilaval gaasimaardlaid Chayvo, Odoptu ja Arkutun-Dagi. 

Tillerson on töötanud ettevõttes alates 1975. aastast. 1998. aasta jaanuaris sai ta firma Exxon Ventures (CIS) Inc. asepresidendiks ja kompanii Exxon Neftegas Limited presidendiks. Tillerson vastutas Exxoni projektide eest Venemaal ja Kaspia merel ning konsortsiumi tegevuse eest Sahhalini saare mandrilaval projekti Sahhalin-1 raamides, viibis korduvalt Venemaal. Viimased 14 aastat on ta juhtinud ettevõtet ExxonMobil.

Trump nimetas USA välisministri kandidaadiks Rex Tillersoni
© Sputnik / Владимир Астапкович

Tunneb Putinit

Tillerson on korduvalt kohtunud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Esmajoones osales ta 2003. aastal riigipea kohtumisel Venemaa ja välisriikide energiaettevõtete juhtide ning ülemaailmse energeetikapreemia The Global Energy Prize laureaatidega Peterburis.

2005. aasta septembris kohtusid nad Washingtonis, kus Putin viibis töövisiidil. 2012. aasta juunis osales Putin naftasaaduste ümberladustamiskompleksi avamisel Tuapses, kus tema juuresolekul kirjutasid Tillerson ja Rosnefti juht Igor Setšin alla Lääne-Siberi raskesti ligipääsetavate naftavarude ühise väljaarendamise lepingule, misjärel toimus nende omavaheline vestlus. ExxonMobili juht on korduvalt osalenud Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, sealhulgas käesoleval aastal. 

Ordenikandja

Rex Tillersoni on autasustatud Venemaa Sõpruse ordeniga. Putin andis selle ExxonMobili juhile isiklikult üle 2013. aasta juunis Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames peetud kohtumisel energiaettevõtete juhtidega.

Sõpruse orden on asutatud 1994. aasta märtsis. Sellega autasustatakse suure panuse eest rahvaste- ja rahvustevahelise sõpruse ja koostöö tugevdamisse, silmapaistvate saavutuste eest Venemaa majandusliku ja teadusliku potentsiaali arendamisel, eriti viljaka tegevuse eest rahvaste ja rahvuste kultuuride lähendamisel ning vastastikusel rikastamisel, rahu ja riikidevaheliste sõprussuhete tugevdamisel.

Suhtumine Venemaasse

Tillersoni osavõttu tänavusest Peterburi majandusfoorumist nimetasid Reutersi ajakirjanikud eriti oluliseks sündmuseks Washingtoni Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise suhtes jäiga positsiooni taustal.

Ameerika Ühendriikide ekspertide hinnanguil on ExxonMobil USA Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu peaaegu et kõige enam kahju kannatanud ameeriklaste ettevõte — kontsern oli sunnitud katkestama tööd üheksa projekti kallal, mis Rosneftiga sõlmitud strateegilise partnerluse kokkulepete raames olid käivitatud.

Tillerson lausus ajakirjanikele, et ettevõte ootab kannatamatult võimalust naasta jöö juurde Venemaal. Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames pidas ExxonMobil juht maha ka kohtumise energeetikaministri Aleksandr Novakiga, nad arutasid Sahhalin-1 gaasi monetiseerimise küsimust.

Tehing ennekõike

USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõunik Kellyanne Conway teatas, et Tillersoni suhted Putiniga rajanevad ärilistel huvidel — need ei ole sellised, et mehed võlgu korstnasse kirjutades kohalikus baaris „hoogsalt viina viskaksid".

Seda kinnitab kaudselt ka Exxon Mobili poolt möödunud aasta kevadel Stockholmi vahekohtusse esitatud hagi osa Sahhalin-1 projektiga seotud maksude hüvitamiseks. Ameeriklaste ettevõte püüab saavutada Sahhalin-1 jaoks kasumimaksu alandamise 35%-lt 20% —ni ja viimase seitsme aasta jooksul enammakstud raha (mainitud on summat suurusjärgus 500 miljonit dollarit) tagasisaamise. Eeldatakse, et maksuvaidluse osapoolte ärakuulamised algavad 2017. aasta kevadel, kusjuures Vene pool tahaks probleemi lahendada kohtuvälises korras.

66
Tagid:
energiaettevõte, majandusfoorum, äri, sanktsioonid, Exxon Neftegas Limited, Sahhalin-1, ExxonMobil, Rosneft, Rex Tillerson, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega