Foto on illustratiivne.

Pärast NSV Liidu lagunemist on elu muutunud

180
(Uuendatud 14:48 19.08.2016)
11 riigi elanikud andsid oma hinnangu elule enne ja pärast NSV Liidu lagunemist.

TALLINN, 17. august — Sputnik. Vastavalt Sputnik.Arvamused küsitluse andmetele leiab endise NSV Liidu 11-st endisest liiduvabariigist 9 riigi elanike enamus, et elu NSV Liidus oli parem, kui pärast NSV Liidu lagunemist. Venemaal pidas 64% NSV Liidu ajal elanud küsitletutest elu NSV Liidus paremaks.

Ukrainas nõustus sellise väitega 60% vastanutest, kuid kõige kõrgem sellise väitega nõustujate protsent oli Armeenias (71%) ja Aserbaidžaanis (69%). Vastanud, kes elu NSV Liidus ei mäleta, vanusegrupis 18 kuni 24 eluaastani, leidsid, et elu on muutunud paremaks pärast NSV Liidu lagunemist.

Sellisel arvamusel on 63% Venemaa küsitletud noortest. Andmed saadi küsitlusega, mille viisid läbi Venemaa avaliku arvamuse uuringukeskus (ВЦИОМ) ja avaliku arvamuse uuringufirmad M-Vector, GFK Kasahstan, Moreinfo ja Qafqaz 11-s endise NSV Liidu riigis infoagentuuri ja raadio Sputnik tellimusel.

Peaaegu kõikides riikides leiavad üle 35 aasta vanused inimesed, et NSV Liidus oli elu parem, kui pärast selle lagunemist — Armeenias vastavalt 71% ja 23%, Aserbaidžaanis 69% ja 29%, Venemaal 64% ja 28%, Kasahstanis 61% ja 27%, Ukrainas 60% ja 23%, Kõrgõstanis 60% ja 30%, Valgevenes 53% ja 28%, Georgias 51% ja 46%. Vaid Tadžikistani (39% ja 55%) ja Usbekistani (4% ja 91%) üle 35-aastased elanikud leiavad, et pärast NSV Liidu lagunemist on muutunud paremaks.

Alla 25-aastased vastajad, kes sündisid juba pärast või vahetult enne NSV Liidu lagunemist leiavad, et praegu on elu parem: Armeenias vastavalt 48% ja 47%, Kõrgõzstanis 48% ja 37%, Kasahstanis 56% ja 35%, Valgevenes 57% ja 34%, Georgias 79% ja 20%, Ukrainas 39% ja 18%, Venemaal 63% ja 25%, Aserbaidžaanis 68% ja 14%, Tadžikistanis 84% ja 13%, Usbekistanis 89% ja 5%.

Küsitletute osakaal, kes leiavad, et NSV Liidu ajal oli elu parem, kui pärast selle lagunemist.
Küsitletute osakaal, kes leiavad, et NSV Liidu ajal oli elu parem, kui pärast selle lagunemist.

Küsitluse viisid läbi Venemaa avaliku arvamuse uuringukeskus (ВЦИОМ) Venemaal, M-Vector Kõrgõzstanis, samuti GFK Kasahstan, Moreinfo ja Qafqaz 11-s endises NSV Liidu liiduvabariigis 4. juulist kuni 15. augustini 2016. Kokku osales küsitluses 12645 inimest, nendest 100 inimest Armeenias, Aserbaidžaanis, Valgevenes, Moldovas, Georgias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis, 1045 Usbekistanis, 2000 Ukrainas ja 1600 Venemaal. Valim esindab riigi elanikkonda soo, vanuse ja alukoha paiknemise järgi. Valimi maksimaalne viga ei ületa 3,1% usaldatavuse tõenäosuse 95% juures.

Õiend "Sputnik.Arvamused" projekti kohta.
Rahvusvaheline avaliku arvamuse uuringu projekt käivitati jaanuaris 2015. Projekti partneriteks on tuntud avaliku arvamuse uuringufirmad Populus, Ifop ja Forsa. Sputnik.Arvamused projekti raames viiakse Euroopa riikides ja USA-s regulaarselt läbi avaliku arvamuse küsitlusi aktuaalsemates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes.

Sputnik (sputniknews.com) on uudisteagentuur ja raadio multimeedia esindustega kümnetes riikides. Sputnik haldab võrgulehti enam kui 30 keeles, analoog- ja digitaalraadiot, mobiilirakendusi ja kontosid sotsiaalvõrgustikes. Sputnik ööpäevaringsed uudistevood ilmuvad inglise, araabia, hispaania ja hiina keeles.

Tutvuge teiste Sputnik.Arvamused uuringutega:
http://sputniknews.com/trend/sputnik_polls_2016/

 

 

 

180
Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega