Türgi İncirliki sõjaväebaas.

Aruanne: ameeriklaste tuumarelv Türgis võib sattuda terroristide kätte

21
Nagu aruandes on öeldud, oleks palju otstarbekam korjata kõik B61 vesinikupommid Euroopast ära ja ühtlasi lõpetada nende ostmine Euroopa pinnal hoiustamiseks.

TALLINN, 15. august — Sputnik. USA tuumarelv, mida hoitakse Türgi İncirliki sõjaväebaasis Süüria piiri lähedal, võib sattuda terroristide ja „teiste vaenulike jõudude" kätte, öeldakse mittetulundusliku keskuse Stimson Center aruandes, teatas RIA Novosti.

„Kas USA suudaks Türgi pikaleveniva kodusõja tngimustes säilitada kontrolli umbes 50 ühiku tuumarelva üle (vesinikupommid В61), mis on paigutatud İncirliki baasi — see on küsimus, millele pole võimalik vastata," öelakse dokumendis nimetusega „B61 Life Extension Program: Costs and Policy Considerations".

Aruande ühe autori Laicie Heeley arvates on USA tuumarelvadest ligikaudu 50 ühiku hoidmine Türgi İncirliki lennuväebaasis vaid pisut enam kui saja kilomeetri kaugusel Süüri piirist igal juhul „mängimine loteriil".

„Sel relval ei ole tegelikku väärtust Euroopa lahingutandril ja tänapäeval on see rohkem seotud kohustuste kui meie NATO liitlaste tegevustega," leiab Heeley.

Nagu aruandes on öeldud, oleks palju otstarbekam korjata kõik B61 vesinikupommid Euroopast ära ja ühtlasi lõpetada nende ostmine Euroopa pinnal hoiustamiseks. Selline samm lubab aruande autorite hinnangul säästa keskeltläbi kuus miljardit dollarit.

„Need pommid ei sobi meie päevil sõjapidamiseks ja samas on nad uskumatult kallid.

"Mõistlik samm oleks korjata need relvad Euroopast ära ja üritada tugevdada tavavägesid, kes meie liitlasi NATO-s tegelikult kaitsevad," leiab keskuse Stimson Center kaasasutaja Barry Blechman.

Varem ilmus ajakirjas New Yorker artikkel, kus kinnitati, et riigipöördekatse Türgis on seadnud kahtluse alla kogu NATO tuumarelvastusest selle veerandi, mida hoitakse İncirliki baasis, turvalisuse.

Väljaande andmetel paigutas USA 1960. aastate keskel Lääne-Euroopasse, Kreekasse ja Türgisse üle seitsme tuhande ühiku tuumarelvastust. Kuid relvade hooldamise, transportimise ja säilitamise juurde kaasati personali teistest riikidest, mis on tekitanud kartusi, et neid relvi võidakse varastada või NATO liitlaste poolt kasutusele võtta.

Hiljem võeti vastu otsus paigaldada pommidesse koodlüliti, mis peab tõkestama plahvatuse juhul, kui sisestatakse vale kood. Teatud tehnilisi oskusi omades on võimalik see süsteem lahti muukida, leiab New Yorker. Kui on mõni tund aega, vastavad vahendid ja ettevalmistus, siis on võimalik NATO hoidla avada, tuumarelv kätte saada ja kaitsemehhanismist üle saada. Misjärel saab pommi juba loetud sekundite pärast kasutada.

 

 

21