Armeenia ning Aserbaidžaan süüdistasid laupäeval teineteist raskerelvastuse kasutamises ning vägivalla eskaleerimises vaidlusaluses Mägi-Karabahhi piirkonnas.

Aserbaidžaan teatas "ühepoolsest" relvarahust Mägi-Karabahhis

20
Aserbaidžaan teatas pühapäeval ühepoolsest relvarahust Mägi-Karabahhi piirkonnas pärast reedel puhkenud kokkupõrkeid Armeenia toetatud Karabahhi vägedega.

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. "Aserbaidžaan näitab head tahet ning on otsustanud vastuseks rahvusvaheliste organisatsioonide palvetele ühepoolselt vaenutegevuse lõpetada," teatas Aserbaidžaani kaitseministeerium avalduses, hoiatades, et "kavatseb vabastada kõik (Armeenia poolt) okupeeritud territooriumid, kui provokatsioonid ei lõppe".

Kaitseametkond lisas, et Aserbaidžaani väed kavatsevad rajada äsja "vabastatud" Karabahhi aladele kindlustusi ja tugevdada seal oma positsioone, teatas BNS.

Tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi kaitseministeeriumi pressiesindaja David Babajan ütles AFP-le, et sõjategevus ei ole rindejoonel kordagi lakanud. "Äge sõjategevus käib Karabahhi rindejoone kagu- ja kirdesektorites," sõnas ta.

Karabahhi väed väitsid varem pühapäeval, et vallutasid Aserbaidžaani vägedelt tagasi strateegilise Lala-Tepe kõrgendiku, mille Aseri väed laupäeval hõivasid.

Bakuu lükkas teate ümber, väites, et kõrgendik on jätkuvalt Aseri vägede kontrolli alla ja mässulised "kandsid tõsiseid inimkaotusi".

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi teatel rikkusid "Armeenia relvajõud öö jooksul relvarahu 130 korda". "Suurtükkidest tulistati nii Armeenia kui ka okupeeritud Karabahhi territooriumilt."

"Aserid üritavad peale tungida, kuid lüüakse tagasi. Olukord on pingeline, ent paanikat ei ole," ütles Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Artsrun Hovhannisjan pühapäeval AFP-le.

Laupäeval teatati vähemalt 18 Armeenia ja 12 Aseri sõduri hukkumisest ägedates lahingutes.

Armeenia teatel alustas Aserbaidžaan reede õhtul tankide, suurtükkide ja helikopteritega ulatuslikku rünnakut Mägi — Karabahhi kontaktjoonel, lisades, et suuri kaotusi kandnud vaenlase väed löödi tagasi.

Aserbaidžaani teatel on kokkupõrgetes süüdi Armeenia.

Nii Venemaa kui ka lääneriigid on kutsunud vaenupooli vaoshoitusele.Ankara toetab Aserbaidžaani selle konfliktis Armeeniaga Mägi-Karabahhi üle, sõnas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pühapäeval pärast umbes 30 inimelu nõudnud lahingute puhkemist separatistliku piirkonna pärast.

"Me palvetame, et meie Aserbaidžaani vennad on nendes kokkupõrgetes edukad ning kannavad vähe kaotusi," sõnas Erdoğan Aserbaidžaani ajakirjanikule USA-s.

"Me toetame Aserbaidžaani kuni lõpuni," lisas ta.

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla.

Püsivat lahendust konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp.

Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu laupäeva puhkenud kokkupõrgete näol on siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga.

Aserbaidžaan, mille sõjalised kulutused on viimastel aastatel ületanud kogu Armeenia riigieelarve, on korduvalt ähvardanud Karabahhi jõuga tagasi võtta, kui läbirääkimised tulemusi ei anna.

Moskva toetusega Armeenia on kuulutanud, et lööb tagasi igasuguse rünnaku.

 

20
Samal teemal
Mägi-Karabahhis jätkusid lahingud
Vaenutegevuses sai surma kümneid inimesi
Putin kutsus üles kohesele relvarahule Mägi-Karabahhis