Kõrgem Riiginõukogu Minskis: mitteformaalne hinnang riigijuhtide kohtumisele.

Kõrgem Riiginõukogu Minskis: mitteformaalne hinnang riigijuhtide kohtumisele

124
(Uuendatud 15:34 26.02.2016)
Seekordne Valgevene pealinnas toimunud tippkohtumine ei saa kiidelda murranguliste kokkulepete sõlmimisega, kõiki olulisi aspekte arutati kuluaarides ja kitsamas koosseisus.

TALLINN, 26. veebruar — Sputnik. Algselt oli kavandatud, et Kõrgema Riiginõukogu (KRN) istung algab Sõltumatuse palees kell 14, just selleks kellaajaks oli vastavalt ajakavale kavandatud Venemaa presidendi Vladimir Putini saabumine ja tema kohtumine Valgevene ametivenna Aleksandr Lukašenkaga, teatas Sputnik Belarus.

Kohtumise ootuses

Valgevene ajakirjanikud, kes on juba harjunud kõikvõimalikel kõrgetasemelistel ametlikel üritustel pikki tunde ootama, ennustasid tavapäraselt, et küllap jääb kohtumise algus venima ja olid meeldivalt üllatatud, kui Venemaa liider saabus Minskisse kõigest pooletunnise hilinemisega. Seega nihkus riiginõukogu istung vaid veidi.

Delegatsioonide liikmed hakkasid kogunema juba ammu enne kõrgete külaliste saabumist. Ajakirjanikud, kes paigutati pressikeskuse kahte saali, luurasid Venemaa ja Valgevene ametnikke juba palee peafuajees ning püüdsid seal neile küsimusi esitada.

Valgevene meedia esindajatel õnnestus rahandusminister Vladimir Amarinilt pärida Rahvusvaheliselt valuutafondilt võetud krediidi käekäigu kohta. Nad üritasid küsimusi esitada ka esimesele asepeaministrile Vassili Matjuševskile, kes kureerib valitsuses finantssfääri. Ta nõustus küll suhtlema, kuid vastas vaid ettevaatlikult ja viisakalt nalja heites ning põikles sisulistest vastustest kõrvale.

Seevastu Venemaa tööstuse ja kaubanduse minister Deniss Mantruov oli suhtlemisaldis ja vastas meeleldi kõigile Venemaa ajakirjanike esitatud küsimustele.

Ajakirjanikele kättesaamatuks jäid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Valgevene asepeaminister Vladimir Semaško, kes kureerib valitsuses tööstusega seonduvaid küsimusi ja vastutab traditsiooniliselt Moskva ja Minski vaheliste suhete eest nafta ja gaasi valdkonnas.

Seevastu Valgevene parlamendi ülemkoja eesistuja Mihhail Mjasnikovitš suhtles ajakirjanikega soojalt, viskas rohkesti nalja ja rahustas neid majandusprobleemide osas.

Ilma liigse pompoossuseta

Valgevene president tervitas oma Venemaa kolleegi kui vaba sõpra, mitte Sõltumatuse palee paraadsissekäigu juures, vaid siseõues. Sinnasamasse saabus enne Putini tulekut ka Venemaa peaminister Dmitri Medvedjev.

Liitriigi tipptasemel kohtumine Minskis — Sputnik fotoreportaaz.

Kohe pärast seda kohtusid Lukašenka ja Putin nelja silma all ja suundusid seejärel kaminasaali, kus toimus Kõrgema riiginõukogu kohtumine kitsamas koosseisus.

Head lambad kannatavad ka külma lauta

Erinevalt varasematest tippkohtumistest Minskis pakuti ajakirjanikele pressikeskuses vaid mineraalvett, nii mulliga kui mullita. Venemaa ajakirjanikud, kes olid Valgevene pealinnas harjunud külluslikuma vastuvõtulauaga, kurtsid, et kõhud on tühjaks läinud ja unistasid, kuidas nad pärast pressile ettenähtud Kõrgema Riiginõukogu ürituste lõppu lõunale lähevad.

Matvijenkol, kes pidi kaua ootama laiendatud koosseisus Kõrgema Riiginõukogu istungi saalis Lukašenka ja Putini kitsamas koosseisus peetava kohtumise lõppu, hakkas külm, sest traditsiooniliselt hoitakse Sõltumatuse Palees madalat õhutemperatuuri ja VF Föderatsiooninõukogu eesistujale toodi naaritsamantel.

Kohtumine kitsamas koosseisus kestis üle kahe tunni, kuid KRN istung ei alanaud mitte kohe. Valgevene ja Venemaa ametnikud ootasid riigijuhte vesteldes isekeskis. Saalist tehti pressikeskusesse otseülekanne ja ajakirjanikud võisid jälgida, kidas ametnikud omavahel mitteformaalses õhkkonnas suhtlevad.

Kõrgema Riiginõukogu laiendatud istung oli lühike ja asjalik, kuid ajakirjandusele transleeriti vaid Valgevene ja Venemaa presidentide sissejuhatavaid sõnavõtte.

Üsna lühike oli ka kahe riigipea briifing. Lukašenka ja Putin tegid avaldused, milles võtsid kokku KRN istungi tulemused ja hindasid ühise tegevuse edasisi perspektiive.

Otsustades Kõrgema riiginõukogu liikmete näoilme järgi toimus istung Minskis asjalikus, kuid mitte pingelises õhkkonnas.

 

 

124
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega