Peaminister Taavi Rõivas Brüsselis.

EL jõudis Suurbritannia nõudmiste osas kokkuleppele

2
Aruteluküsimusteks olid läbirääkimistel euroala liikmete ja mitteliikmete suhted, palgalisadele ligipääsu aeg ja lastetoetuste eksportimine.

TALLINN, 22. veebruar — Sputnik. Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid teatasid reede õhtul, et jõudsid Suurbritannia nõudmiste osas kokkuleppele.

"Kokkulepe Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise osas on olemas. Draama on läbi," kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter Leedu president Dalia Grybauskaite. Leppe saavutamist kinnitasid veidi aja pärast Twitteri vahendusel ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Soome peaminister Juha Sipilä, teatas BNS.

"Saavutasime kokkuleppe, mis on õiglane Suurbritannia ja ka teiste liikmesriikide jaoks, andmata järele Euroopa põhivabadustes," ütles peaminister Taavi Rõivas reedel Euroopa Ülemkogu järel.

Kokkulepeni jõudmine näitab peaministri sõnul Euroopa Liidu otsusekindlust ja ühtsust. "Keerulisel ajal peame hoidma kokku. Suurbritannia püsimine Euroopa Liidus on ülioluline Lääne ühtsusele, nii Euroopale kui Suurbritanniale," nentis peaminister.

Brüsselis saavutatud üksmeel ei mõjuta rahvahääletuse korraldamist Suurbritannia ühendusest lahkumise üle, kuid peaminister David Cameronil on nüüd tugevad põhjendused, mille alusel Ühendkuningriigi liidus püsimist toetada.

Cameron ütles reede hilisõhtul, et lepe annab Suurbritanniale liidus "eristaatuse". "Ma olen läbirääkimistel saavutanud Suurbritanniale eristaatuse Euroopa Liidus. Ma kavatsen seda laupäeval valitsusele soovitada," kirjutas Cameron samuti Twitteri vahendusel.

Cameron hoiatas, et kui kokkulepet ei sünni, siis ei tee ta referendumi eel kampaaniat Suurbritannia EL-i jäämise poolt. Referendum viiakse tõenäoliselt läbi juba juunis.

Rõivase sõnul on Suurbritannial globaalne mõju maailma ühe suurima majanduse ja finantskeskusena ning ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmega. Euroopa Liidus on Suurbritannia alati seisnud vabakaubanduse, siseturu tugevdamise, tugeva välispoliitika eest, olles nii Eestile loomulik ja lähedane liitlane ja partner.

Peamisteks aruteluküsimusteks olid läbirääkimistel peaministri sõnul euroala liikmete ja mitteliikmete suhted, palgalisadele ligipääsu aeg ja lastetoetuste eksportimine. Kõigis küsimustes saavutati kokkulepped, mida ka Eesti toetas.

 

 

2