Эво Моралес

Boliivia president Morales teatas tagasiastumisest ja riigipöördest

54
(Uuendatud 11:53 11.11.2019)
Massirahutuste taustal ametist tagasi astunud Boliivia president Evo Morales teatas rünnakust tema kodule ja katsest teda ennast vahistada.

TALLINN, 11. november — Sputnik. Vaatamata Evo Moralese lootusele ei toonud tema tagasiastumine presidendiametist ühiskonda rahu, vaid küttis kired tema isiku ümber veel rohkem üles.

"Üks politseiametnik teatas avalikult, et tal on kästud täita ebaseaduslik määrus minu vahistamiseks. Peale selle ründasid kuritegelikud rühmad minu kodu," jõudis Morales Twitteris kirjutada.

Kavatsusest endine president kinni pidada on varem tõepoolest teatanud tervishoiuminister Gabriela Montaño. Kuid Boliivia riigipolitsei ülem Yuri Calderón lükkas Moralese ja valitsuse liikmete vahistamismääruse olemasolu ümber.

"See on täielik vale. Mitte mingit määrust Evo Moralese või tema valitsuse ministrite kinnipidamiseks ei ole," teatas ta. Calderóni sõnul on olemas küll peaprokuröri taotlus valimisseaduste rikkumise toimepanijate ja kaasosaliste uurimiseks ja kinnipidamiseks.

Just selle taotluse alusel ongi RIA Novosti teatel Boliivia keskvalimiskomisjoni juhatus vahi alla võetud. Politseiülem tuletas meelde, et selliste määruste väljaandmise õigus on ainult prokuratuuril, aga mitte politsei teenistujatel või juhtkonnal, kelle ülesandeks on ainult käskude täitmine.

Boliivia segaduste aeg

Boliivia rahutused, mille käigus on kannatada saanud üle 380 inimese, algasid 20. oktoobril. Mõnedes linnades läks politsei üle praeguse võimu vastu protestijate poolele.

Oma tagasiastumisest teatas Evo Morales pühapäeval, 10. novembril, põhjendades seda sooviga olukord riigis maha rahustada.

Pärast Moralese ja asepresident Álvaro García Linera ja parlamendi mõlema koja spiikerite tagasiastumist teatas senati teine asespiiker, opositsiooni esindaja Jeanine Añez, et kõrgem võim on läinud tema kätte ja et ta korraldab uued presidendivalimised.

Morales ise teatas, et ei kavatse Boliiviast põgeneda: "Mul ei ole põhjust põgeneda. Tahan, et Boliivia rahvas teaks: ma ei ole midagi varastanud."

Kuuba, Venezuela, Mehhiko ja Argentina riigipead on juba nimetanud Boliivias toimunut riigipöördeks.

Simonjan pakkus Moralesele tööd

Ka MIA Rossija Segodnja, agentuuri Sputnik ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan oli mures endise Boliivia presidendi saatuse pärast ja pakkus Evo Moralesele saatejuhi kohta RTs.

Главный редактор телеканала RT и МИА Россия сегодня Маргарита Симоньян
© Sputnik /
MIA Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan

"Pakun Moralesele põnevat tööd hispaaniakeelse RT saatejuhina. Correa* teeb meil juba teist aastat oma telešõud ja elab nagu või sees. Kuidas asjad edasi arenevad, seda näitab juba aeg," kirjutas Simonjan Telegramis<https://t.me/margaritasimonyan/4734>.

* Endine Ecuadori president Rafael Correa

Lugege lisaks:

54
Tagid:
USA, riigipööre, värviline revolutsioon, boliivia
Samal teemal
Major Che Guevara 90. sünnipäev
Здание министерства иностранных дел РФ в Москве

Miks president Vladimir Putin välisministeeriumi 42. osakonna asutas

(Uuendatud 14:06 29.12.2019)
Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla määrusele Venemaa välisministeeriumi 42. osakonna asutamise kohta.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Venemaa välisministeeriumi koosseisu kuuluv uus, 42. osakond, mis on loodud riigipea Vladimir Putini korraldusel, hakkab tegelema riikliku poliitika väljatöötamise ja elluviimisega rahvusvahelise infojulgeoleku alal.

Peale selle saab ministeeriumi teatel verivärske struktuuriüksuse ülesandeks võitlus infotehnoloogia kasutamise vastu sõjalis-poliitilistel, terroristlikel ja muudel kuritegelikel eesmärkidel.

Osakond hakkab kureerima rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumite tegevust selles valdkonnas, tööd kahepoolses formaadis, samuti interneti kasutamise välispoliitilisi aspekte.

Selle töötajad hakkavad tegelema ka välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja pädevate valitsusväliste organisatsioonidega suhtlemise õigusliku aluse täiustamise ettepanekute koostamisega infojulgeoleku alal.

Uue ametkonna ülesandeks saab ka rahvusvaheliste lepete väljatöötamine ja kooskõlastamine infojulgeoleku vallas, mitmesuguste töörühmade tegevuse kureerimine ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö koordineerimine.

42. osakond hakkab osalema rahvuslike infojulgeolekumeetmete väljatöötamises ja kooskõlastamises rahvusvahelise koostöö ja rahvusvaheliste suhete alal.

Venemaa välisministeerium on hukka mõistnud Eesti võimude surve meediale Sputnik Eesti, et politsei abiga alustatud Eesti inforuumi puhastamine võimudele vastumeelsest Vene meediast on Venemaa välisministeeriumis tekitanud teravalt negatiivse reaktsiooni.

"Tõsist muret teeb nördima panev olukord Eestis Venemaa teabeagentuuri Sputnik ümber. Ametlik Tallinn püüab nähtavasti põhimõtte pärast seda Vene meediakanalit likvideerida," teatati Venemaa tähtsaimast diplomaatiaametkonnast.

Infosõjaks ettevalmistumine nõuab hoolt ja püsivust
© Sputnik / Алексей Мальгавко

"Eesti võimud on oma klaperjahis Venemaa teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja partnerite ähvardamine karistusmeetmetega," seisis Venemaa välisministeeriumi teates Sputnik Eesti töötajatele Politsei- ja Piirivalveametist saadetud kirjade asjus, milles neid ähvardatakse kriminaalvastutusega seotuse eest rahvusvahelise teabeagentuuriga Rossija Segodnja.

Venemaa diplomaatide hinnangul on taoline olukord "täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia takistamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel".

Lugege lisaks:

Tagid:
infosõda, infosõda, inforünnak, Venemaa välisministeerium, Venemaa
Teema:
Meedialahingud
Samal teemal
"Venemaa ründamiseks loodud inforelv " haavas Suurbritanniat ennast
Eesti firma Skinest Rail nõuab Leedult kümneid miljoneid eurosid

Eesti firma Skinest Rail nõuab Leedult kümneid miljoneid eurosid

(Uuendatud 19:50 26.12.2019)
Raudteeteenuseid osutav Eesti valdusfirma Skinest Rail nõuab Leedult 60 miljoni euro ulatuses kahjude korvamist ettevõtte kõrvalejätmise tõttu Leedu riigiettevõtte Lietuvos gelezinkeliai (Leedu raudteed) hankekonkursist.

ТАLLINN, 24. detsember — Sputnik. Valdusfirma Skinest Rail juhtkond kavatseb minna seoses oma tütarfirmade Vitras-S ja Skinest Baltija õiguste rikkumisega arbitraažikohtusse, kui poole aasta jooksul ei õnnestu Leedu valitsusega kokkuleppele jõuda, edastab nädalaleht Litovskij kurjer.

Skinest Raili spetsialistide arvestuste kohaselt on valdusfirma riigi seadusevastase tegevuse tõttu tema tütarettevõtete Vitras-S ja Skinest Baltija suhtes kannatanud kahju vastavalt 35 miljonit ja 27 miljonit euro ulatuses.

Skinest Baltija direktor Valdas Rasimas on teatanud, et Leedu valitsus ei võimaldanud kõige odavama pakkumuse teinud valdusfirma ettevõtetel tellimusi sada, põhjendades seda ohuga riiklikule julgeolekule. Tema sõnul sõlmitakse tehingulepped teiste ettevõtetega, mis on seotud riigi tippjuhtidega.

"Muudel juhtudel, kui riigil paremat valikut käepärast pole, hanketehingute sõlmimiseks takistusi ei tehta. Tegemist on üsna varjamatu näitega valikulisest õiglusest ja diskrimineerimisest," ütles Rasimas.

Investeerimisvaidluste tava kohaselt seatakse pärast teavitust kavatsusest anda asi rahvusvahelisse vahekohtusse paika nn järelemõtlemisaeg, mille jooksul pooled saavad omavahel rahumeelselt kokku leppida.

Skinest Raili ettevõtted jäeti möödunud aastal, mil tehinguid kontrolliv valitsuskomisjon ja valitsus ei lubanud ettevõttel Lietuvos gelezinkeliai nendega lepinguid sõlmida, hankekonkursist kõrvale. Valitsus põhjendas oma samme sellega, et Skinest Raili omanikul on suurem riskimäär või siis kujutavad sidemed välisriikide ametkondade või välisriikide füüsiliste või juriidiliste isikutega endast ohtu riiklikule julgeolekule.

Detsembris esitas Skinesti juhtkond Euroopa Komisjonile Leedu valitsuse kohta kaebuse, väites, et Leedu ametiasutused püüavad ettevõtteid Skinest Baltija ja Vitras-S turult välja tõrjuda, mis aga rikub Euroopa Liidu seaduste põhialuseid.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, kuulub ettevõtte Skinest Rail omanik Oleg Ossinovski Eesti rikkaimate inimeste esikümnesse. Tema aktsiate väärtuseks on hinnanguliselt 180,4 miljonit eurot.

Lugege lisaks:

Tagid:
kahjud, majandus, Skinest Rail, ettevõtlus, Leedu, Eesti
Samal teemal
Eesti ärimeeste jõukus kasvab kiiresti
Raha tuulde: kuidas Eesti ettevõtted edutunnistusi saavad
Kas Eesti valitsus hävitab viimasegi säilinud transiidi?
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega