(1:40 / 10.25Mb / просмотров видео: 5023)

See juhtus 15 aastat tagasi Ameerikas

631
(Uuendatud 13:29 11.09.2016)

11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al-Qā‘idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril.

Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Qā‘idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlines'i lend 11 ja American Airlines'i lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile. Kolmas lennuk, American Airlines'i lend 77, rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu. Neljas lennuk, American Airlines'i lend 93, oma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada. Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest (k.a kaaperdajad) ja need tekitasid üle 10 miljardi USA dollari varalist kahju.

Pärast rünnakuid langes kahtlus kiirelt Al-Qaedale ja USA ründas terrorismivastase sõja raames Afganistani, et kukutada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Samuti kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT Act. Al-Qaeda juht, Osama bin Laden, võttis rünnakute korraldamise omaks 2004. aastal. bin Laden suutis tabamist vältida peaaegu kümme aastat, enne kui USA sõjaväe eriüksuslased ta 2011. aastal Pakistanis tapsid. Rünnakute korraldamisele kaasa aitamises on kahtlustatud ka Saudi-Araabiat, kuid riik on seda alati eitanud ja sellele viitavaid tõendeid ei leidnud ka USA 11. septembri uurimiskomisjon.

Rünnakud avaldasid mõju ka maailma majandusele, sest Wall Street oli suletud kuni 17. septembrini. USA ja Kanada sulgesid pärast rünnakuid ka oma õhuruumi ja ükski tsiviillennuk ei tohtinud startida ja juba õhus olevad pidid võimalikult kiiresti maanduma. USA-sse teel olnud lennud suunati Mehhikosse ja Kanadasse. Õhuruum taasavati 13. septembril. Erandina võisid õhuruumi kasutada sõjaväe ja politsei lennumasinad ja päästekopterid.

Maailma Kaubanduskeskuse rusud koristati ära 2002. aasta maiks ja Pentagon parandati ära aastaga. 2006. aastal alustati New Yorgis uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitustöid, ning 2014. aastal avati kompleksi peahoone One World Trade Center. Rünnakutes hukkunute mälestamiseks on ehitatud mitmeid memoriaale. New Yorgis asub kaksiktornide asukohas muuseum ja memoriaalid on avatud ka Pentagoni juures ja Pennsylvanias Shanksville'i lähedasel põllul, kuhu kukkus American Airlines'i lend 93.

 

631
Tagid:
lennuk, terrorirünnak, 9/11, World Trade Center, Al-Qaeda, Pentagon, Saudi Araabia, Wall Street, New York, Afganistan, USA

Sõna on vaba! Sputnik Eesti töötajad tänavad toetuse eest video

(Uuendatud 19:39 27.12.2019)
Sputnik Eesti töötajad, keda Eesti võimud kohtu alla ähvardavad anda, tänavad kõiki, kes neid sel raskel ajal toetavad.

Sputnik Eesti salvestas videosõnumi, milles avaldati tänu neile, kes kollektiivi Eesti võimude tagakiusamise ajal toetanud on.

Agentuuri töötajate abistamiseks käivitatud flashmobiga #СпутникСила (SputnikJõud) liitub iga päev üha rohkem inimesi, sotsiaalvõrgustikes ja Venemaa telekanalites kostab rohkesti julgustussõnu.

Mobiilivideo #СпутникСила sümboliks sai kollast firmavärvi sangpomm ingliskeelse kirjaga "Got You Covered!" ("Te olete kaitstud!").

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas portaali töötajad on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt kirja otsese ähvardusega, et kui nad enne 1. jaanuari 2020 ei katkesta suhteid Rossija Segodnjaga, algatatakse nende vastu kriminaalasi.

Vaadake lisaks: 

Tagid:
Eesti, Venemaa, poliitika, video, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega

Almatõs hukkus reisilennuk: surma sai 14 inimest video

(Uuendatud 13:02 27.12.2019)
Lend Almatõ–Nur-Sultan 95 reisijaga pardal kadus radariekraanidelt kohe pärast õhkutõusu. Viimastel andmetel on hukkunud 14 inimest.

Reisilennuk leiti Almatõst väljastpoolt lennurada, teatas Sputnik Kasahstanile riigi eriolukordade komitee. Hiljem andis Almatõ lennujaam teada juhtumi esimesed üksikasjad.

"Täna kadus radariekraanilt lennufirma Bek Air lend 2100 liinil Almatõ–Nur-Sultan, mis oli väljunud plaanipäraselt kell 7.05. Pardal on 95 reisijat ja 5 meeskonnaliiget," seisab lennujaama teates.

Viimastel andmetel on hukkunud 14 inimest.

Lugege lisaks: 

Tagid:
video, lennukatastroof, lennuõnnetus, Kasahstan
Samal teemal
Uurimiskomitee loetles Šeremetjevo lennuõnnetuse võimalikke põhjuseid
Videokaadrid Kuuba lennuõnnetuse paigalt
An-12 hukk Ukrainas nõudis viis inimelu — lennuõnnetuse üksikasjad
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega