(6:10 / 38.22Mb / просмотров видео: 1155)

17. märtsil 1991. aastal toimus NSV Liidu säilitamise referendum

198
(Uuendatud 12:46 17.03.2016)
NSV Liidu, kui võrdõiguslike liiduvabariikide föderatsiooni säilitamise referendum toimus 25 aastat tagasi, 17. märtsil 1991. aastal. Vaadake arhiivikaadritelt, mis eelnes üldrahvalikule hääletamisele ja mis viis NSV Liidu lagunemiseni.

1990. aasta kevad-suvel algas NSVL-s niinimetatud "suveräänsuste paraad", mille käigus Balti ja nende eeskujul ka teised vabariigid, kaasa arvatud Venemaa, võtsid vastu rahvusliku sõltumatuse deklaratsioonid, kus vaidlustati üleliiduliste seaduste prioriteet vabariiklike seaduste ees.

Eraldumisprotsesside hoogustumine sundis riigi juhtkonda eesotsas Mihhail Gorbatšoviga läbi viima üleliidulist rahvahääletust Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu säilitamise küsimuses.
17. märtsil 1991 aastal toimus kogu NSV Liidu eksisteerimise 70-aastase ajaloo ainuke referendum.

Kodanikele esitati küsimus: "Kas Te peate vajalikuks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kui uuendatud võrdõiguslike suveräänsete vabariikide liidu, kus saavad täiel määral olema garanteeritud kõikidest rahvustest inimeste õigused ja vabadused, säilitamist?"

Rahvahääletus toimus üheksas vabariigis: Vene Föderatsioonis, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Usbekistanis, Kirgiisias, Tadžikistanis, Turkmeenias ja Aserbaidžaanis.

Leedus, Eestis, Lätis, Gruusias ja Moldaavias, kes teatasid sõltumatusest või sõltumatusele üleminekust, referendumit läbi ei viidud.

Keskvalimiskomisjoni andmetel vastas hääletusel osalenud peaaegu 150 miljonist inimesest "jah" 113 512 812 inimest ehk 76,4%; "ei" 32 303 977 inimest ehk 21,7%.

Liidulepingu allkirjastamine, mis oli määratud 20. augustile 1991.a., nurjati riigipöördekatsega. 8. detsembril 1991.a. Belovežje Puštša's allkirjastatud dokument Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta viis Nõukogude Liidu faktilisele lagunemisele.

30. detsembril 1991. aastal pani NSVL esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov oma volitused maha.

 

 

 

198

Sõna on vaba! Sputnik Eesti töötajad tänavad toetuse eest video

(Uuendatud 19:39 27.12.2019)
Sputnik Eesti töötajad, keda Eesti võimud kohtu alla ähvardavad anda, tänavad kõiki, kes neid sel raskel ajal toetavad.

Sputnik Eesti salvestas videosõnumi, milles avaldati tänu neile, kes kollektiivi Eesti võimude tagakiusamise ajal toetanud on.

Agentuuri töötajate abistamiseks käivitatud flashmobiga #СпутникСила (SputnikJõud) liitub iga päev üha rohkem inimesi, sotsiaalvõrgustikes ja Venemaa telekanalites kostab rohkesti julgustussõnu.

Mobiilivideo #СпутникСила sümboliks sai kollast firmavärvi sangpomm ingliskeelse kirjaga "Got You Covered!" ("Te olete kaitstud!").

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas portaali töötajad on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt kirja otsese ähvardusega, et kui nad enne 1. jaanuari 2020 ei katkesta suhteid Rossija Segodnjaga, algatatakse nende vastu kriminaalasi.

Vaadake lisaks: 

Tagid:
Eesti, Venemaa, poliitika, video, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega

Almatõs hukkus reisilennuk: surma sai 14 inimest video

(Uuendatud 13:02 27.12.2019)
Lend Almatõ–Nur-Sultan 95 reisijaga pardal kadus radariekraanidelt kohe pärast õhkutõusu. Viimastel andmetel on hukkunud 14 inimest.

Reisilennuk leiti Almatõst väljastpoolt lennurada, teatas Sputnik Kasahstanile riigi eriolukordade komitee. Hiljem andis Almatõ lennujaam teada juhtumi esimesed üksikasjad.

"Täna kadus radariekraanilt lennufirma Bek Air lend 2100 liinil Almatõ–Nur-Sultan, mis oli väljunud plaanipäraselt kell 7.05. Pardal on 95 reisijat ja 5 meeskonnaliiget," seisab lennujaama teates.

Viimastel andmetel on hukkunud 14 inimest.

Lugege lisaks: 

Tagid:
video, lennukatastroof, lennuõnnetus, Kasahstan
Samal teemal
Uurimiskomitee loetles Šeremetjevo lennuõnnetuse võimalikke põhjuseid
Videokaadrid Kuuba lennuõnnetuse paigalt
An-12 hukk Ukrainas nõudis viis inimelu — lennuõnnetuse üksikasjad
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega