Толстый мужчина на пляже. Иллюстративное фото.

Arstid selgitasid välja, miks rasvumine mälu võimekust nõrgendab

45
(Uuendatud 16:51 23.04.2019)
Inimestel, kes kannatavad kõige tugevamate rasvumise ja teist tüüpi diabeedile lähedaste tõvevormide all, on täheldatav mälu ja mõtteteravuse järjepidev nõrgenemine.

TALLINN, 28. aprill — Sputnik. Inimese ajutegevus muutub ülemäärase kehakaalu puhul viletsamaks seetõttu, et rasvumise või diabeedi arenemine toob kaasa aju ja vereringesüsteemi vahelise barjääri nõrgenemise ja põletikuliste protsesside järsu kiirenemise. Sellest kirjutavad teadlased ajakirjas Journal of Neuroscience, vahendab RIA Novosti.

"Meie avastus kujunes järjekordseks kinnituseks sellele, et ülekaalulised ja diabeedieelses seisundis inimesed peavad kindlasti jälgima oma veresuhkru taset. Juhul kui nad tõelise diabeedi väljaarenemist ära ei hoita, nõrgeneb kaitsebarjäär aju ja vereringe vahel veelgi, mis muudab olukorra aina halvemaks," ütleb Alexis Stranahan USA Augusta ülikoolist.

Viimastel aastatel leiavad teadlased üha enam viteid sellele, et rasvumine ei lisa mitte üksnes koormust tugielundkonnale, aitab kaasa ainevahetushäirete arengule ja on ka üheks suhkurdiabeedi tekkepõhjuseks, vaid avaldab negatiivset mõju teistelegi organismi osadele. Näiteks selgitasid USA teadlased hiljaaegu välja, et naistel soodustab ülekaalulisus rinnavähi retsidiivi ning kiirendab aju vananemist ja põhjustab muid häireid ajutegevuses.

Nende muutuste põhiline silmanähtav mõju, nagu niihästi arstid kui tavainimesed ammugi on märganud, on mälu ja mõtteteravuse järjepidev nõrgenemine inimestel, kes kannatavad kõige tugevamate rasvumise ja teist tüüpi diabeedile lähedaste tõvevormide all. Miks see nõnda toimub, seda ei suutnud teadlased täpselt öelda.

TAI kaasas youtuberid noortele tervisliku toitumise põhimõtteid tutvustama >>

Arstid ütlevad, et aju "läbiloputamine" võib inimesi Alzheimeri tõvest terveks ravida

Üheks Alzheimeri tõve kujunemise põhjuseks võib olla ummistus teatavatea aju kudedes paiknevates kanalites, mile kaudu väljutatakse valgulist "prahti", ja nende taasavamine ning "läbiloputamine" võib patsiendoid sellest haigusest vabastada.

Stranahan ja tema kolleegid on leidnud sellele küsimusele vastuse hoopis teise probleemi lahendamise kallal töötades – neid huvitas see, mispärast rasvumise ja diabeedi väljaarenemine toob kaasa niinimetatud hematoentsefaliitse barjääri nõrgenemise.

Sedasi nimetavad teadlased erilist kudede ja rakkude kogumit, mis ümbritsevad ajus olevaid veresooni ja eraldavad seda kogu ülejäänud organismist. Selle barjääri komponendid lasevad aju sisemusse ainult väga piiratud valii molekule, juhtides oma eripärasel kombel seda, kuidas hematoentsefaliitse barjääri (HEB) rajud ja ja erilised kanalid nende membraanides omavahel asetuvad.

Diabeedi, Alzheimeri tõve ja mõnede teiste teriviseprobleemide kujunemisel saab selle barjääri terviklikkus, nagu teadlased nüüd usuvad, rikutud. Arstid püüavad juba ammuilma aru saada, mis nimelt nende kahjustumist põhjustab ja kuidas saaks seda ennetada.

Selle saladuse lahendamiseks aretasid USA neurofüsioloogid uue hiiretõu, kelle DNA oli seatud niiviisi, et teadlased said volilt sisse ja välja lülitada geene, mis on seotud niinimetatud "tihedate sidemetega" HEB sees.

Niiviisi nimetavad teadlased seinakesi kahe naaberraku vahel, mis on teineteisega seotud kahe erilise valgumolekuli – okludiinide ja klaudiinidega. Tavaoludes on need juhad blokeeritud ja kõige pisemadki molekulid ei saa neist läbi pääseda, kuid vajaduse korral võivad need juhad saada avatud.

Nagu Stranahan märgib, kahtlustas tema meeskond juba ammu, et häired "tihedate sidemete" toimimises võiksid olla üheks peamiseks diabeedi või rasvumise arengu tagajärjeks. Nad kontrollisid seda teooriat, muutes hiired suhkruhaigeiks ja lülitades välja geeni Adora2a, mis vastutab nende kanalite avamise eest.

Nende kahtlused osutusid õigustatuks – selle retseptori sundkorras väljalülitamine viis selleni, et HEB terviklikkus ei saanud kahjustatud isegi kõige kaugemale arenenud diabeedi ja rasvumisvormide korral. Kahjustamata Adora2a geeniversiooniga hiitel seevastu hakkas see rasvumise arenedes pisikesi molekule ja diabeedi tekkides juba päris suuri molekule läbi laskma.

See protsess, nagu arstide järgmised uuringud on näidanud, viis huvitavate tagajärgedeni. Suure hulga rasvhappemolekulide ja valgulise "prahi" tungimine aju sisemusse põhjustas terve sarja tõsiseid haigestumisi imetajate mälu keskuseks olevas hüpokampuses. See kahandas tolle elundi aktiivsust ja närvisüsteemi naaberosakondadega seotud sidemete "mustrit".

Sedasorti ajutegevuse rikkumised ei kulgenud näriliste jaoks jäljetult. Neil hakkas labürindist väljapääsu otsimiseks märgatavalt enam aega kuluma ning neile tuttavad esemed ja ruumid jäid neile meelde märksa kehvemini kui nende ligikaaslastele kontrollrühmast.

Kõik need mured kadusid Stranahani sõnul täielikult, kui teadlased geeni Adora2a välja lülitasid. Tänapäeval, nagu teadlased nendivad, on juba olemas ravimid, mis ilma geeniteraapiat rakendamata selle retseptori tõkestavad. See lubab loota, et need ravimid aitavad kaitsta ülekaalulisi inimesi ja diebeetikuid nende mälu ja mõistuse tuhmumise eest.

45
Tagid:
ülekaalulised, kehakaal, liigkaal, Kaali
Samal teemal
Kardioloog: ülekaal ja karastusjoogid käivad tihti käsikäes