Kuhu võiksid inimesed globaalse katastroofi korral elama kolida

Kuhu võiksid inimesed globaalse katastroofi korral elama kolida

224
(Uuendatud 16:48 10.03.2019)
Maakera rahvastik kasvab kiiresti ja varsti läheb inimkonnal meie planeedil kitsaks. Tulevikuvaatlejad käsitlevad kõige tõenäolisema tulevikustsenaariumina Päikesesüsteemi koloniseerimist.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Pole välistatud, et inimestel tuleb asuda tegelema nn terraformeeringuga – teiste planeetide pinnase tehisliku ümberkujundamisega, edastab RIA Novosti.

Tulistada Marssi

2015. aasta septembris tegi Elon Musk ühes humoristlikus telesaates esinedes ettepaneku pommitada tuumalõhkepeadega Marsi pooluseid. Tema arvates võimaldab see planeedi pinnalt kuiva jää süsihappegaasist kiiresti välja aurustada.

CO2 satub atmosfääri ja tekitab kasvuhooneefekti. Õhusoojus ja -rõhk hakkavad järjepanu kasvama, jääväljad kiiresti sulama ja võib-olla ilmub pinnale vedel vesi. Seejärel saab Marsile saata üherakulised vetikad ja oodata, kuni need loovad seal atmosfääri, mis on inimesele sobiv. Selleks kulub mitu tuhat aastat.

Muidugi tegi Musk nalja. Maal lihtsalt ei jätku piisavalt tuumarelvi, et Tesla rajaja plaan toimida saaks. Punase planeedi pinda soovitavad teadlased soojendada teiste meetoditega. Näiteks kõlsata Marssi asteroidiga või kasutada hiigelsuurt orbitaalpeeglit, mis koondaks päikeseenergia ja suunaks selle Marsi pooluste jäämütsidele. Kuid tehnoloogia tänase arengutaseme puhul on kõik need stsenaariumid tegelikult teostamatud.

Liiatigi võivad kõik jõupingutused Marsi elamiskõlblikuks muutmisel osutuda asjatuiks, leiavad Colorado Ülikooli teadlased. Olles analüüsinud seadmetelt Mars Reconnaissance Orbiter ja Mars Odyssey saadud andmeid, jõudsid nad järeldusele, et Punasel planeedil – nii kivimites kui polaarjäämütsides – ei ole atmosfäärikihi moodustamiseks piisavalt süsihappegaasi.

Марсоход Rover
© CC0 / wikimedia
Marss.

Seevastu Marsile koloonia rajamisest unistav Elon Musk, oletab, et Marsi pinnasesse on imendunud tohutu kogus süsihappegaasi. Planeedi kuumutamisel toimub süsihappegaasi võimas paiskumine atmosfääri ja see käivitab terraformeerimise protsessi – Marsi muutumise Maa sarnaseks.

Sorry, Elon. There's not enough CO2 to terraform Mars: https://t.co/wZOzU4g6kD pic.twitter.com/9ITT6sPHjE

​Luua õhukiht Veenusel

Veenus seevastu nõuab jahutamist. Selle planeedi keskmine pinnatemperatuur on ligi 452 kraadi Celsiuse järgi ning rõhk umbes 90 baari. Ülejäänud osas – massi, gravitatsiooni ja päikesekiirguse taseme poolest – meenutab Veenus Maad.

Enamgi veel, Goddardi-nimelise kosmoseuuringute instituudi teadlaste arvutuste kohaselt oli Veenuse kliima umbes kaks miljardit aastat tagasi üsna sarnane Maa omaga. Planeedil olid vedelad ookeanid, temperatuuriks mõnusalt 15–17 kraadi Celsiuse skaalas.

Carl Sagan on soovitanud külvata Veenuse atmosfääri tsüanobaktereid (sinivetikaid – toim.). Tänu fotosünteesile muudavad nad süsihappegaasi orgaaniliseks aineks ja vabastavad hapniku. Tõsi küll, kas bakterid ise Veenuse karmides tingimustes ellu jäävad, on teadmata. Pealegi võtaks süsihappegaasi muutumine orgaanilisteks aineteks füüsik Martyn Foggi hinnanguil umbes miljon aastat aega.

Венера
Veenus.

Märksa kiirem viis muuta Veenus elamiskõlblikuks on paisata atmosfääri hästi palju vesinikku, et kogu selles sisalduv süsihappegaas muutuks grafiidiks ja veeks. Katalüsaatorina võib planeedi rauapuruga üle pihustada. Arvatakse, et selle tulemusel langeb rõhk kolme baarini, kasvuhooneefekt kaob ning pinnale ilmub vesi. Kõige soodsama stsenaariumi puhul katab see kuni 80 protsenti planeedist.

Ent nagu NASA John Glenni nimelise uurimiskeskuse töötajad nendivad, pole kõigist nendest meetoditest abi, juhul kui lahendata põhiprobleeme seoses väävelhappepilvedega ja liiga pika päikesepäevaga, mis mille kestus võrdub 117 Maa päevaga. Kui välja mõelda, kuidas neist ebamugavustest jagu saada, sobib Veenus terraformeerimiseks küll.

Ehitada Kuule kuppel peale

Loogilisem on muuta elamiskõlblikuks meile palju lähem Kuu. Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia teadlaste arvates võis ta minevikus olla elamiskõlblik.

Praegu pole Maa looduslik kaaslane just kõige külalislahkem koht. Temperatuur kõigub seal miinus 180-st pluss 120 kraadini Celsiuse järgi. Oma magnetvälja ei ole ning seetõttu uhab kosmiline kiirgus tema pinna viljatuks. Atmosfäärikiht on sedavõrd õhuke, et seda õieti polegi – seega on pidevalt olemas meteoriitide langemise oht.

Aga Kuu peal on üks põhilisi terraformeerimise tingimusi – vesi igikeltsa kujul pooluste piirkonnas. 2012. aastal uuris selle paiknemiskohti ameeriklaste kosmosesondi LRO pardal asunud vene neutronteleskoop LEND.

Луна
© Sputnik / Владимир Сергеев
Kuu.

Atmosfääri tagamise ja eluks vajalike lenduvate elementide (vesinik, lämmastik ja süsinik) Kuule toimetamisega seotud küsimus soovitatakse kõige sagedamini lahendada komeetide abil. Eeldatakse, et need taevakehad külvavad Kuuga põrkudes laiali gaase ja veeauru, luues niiviisi atmosfäärikihi. Löökide korral vabaneb ka Kuu regoliidis (pinnakattes – toim.) sisalduv vesi ja pinnal moodustuvad looduslikud veekogud. Komeetidelt saadavate tõugete levi aga kiirendab Kuu pöörlemist, mis aitab kaasa atmosfääri säilimisele.

Kuid Kuu taevakehadega pommitamine võib riivamisi Maad kahjustada. Ohutum võimalus oleks muuta elamiskõlblikuks vaid väike osa tema kaaslasest.

NASA teadlased soovitavad luua Schackletoni kraatris, kus mõned aastad tagasi avastati veest moodustunud jääd, vastav mikrokliima, kus kasvaksid taimed ja oleks hingamiseks kõlbav õhk. Esialgu võtavad selle töö ette robotid – püstitavad kupli ja paigaldavad päikesepaneelid.

224
Tagid:
katastroof, inimene, Marss, Kuu, Maa
Телеведущий Владимир Познер

Pozner: Baltimaad sõdivad Venemaa meedia vastu nõukogulike meetoditega

(Uuendatud 11:56 11.12.2019)
Nimekas ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Pozner selgitas, mispärast Balti riigid oma sõnavabaduse põhimõttest hoolimata neis riikides töötavaid Venemaa meediakanaleid üha enam survestavad .

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Venemaa meediakanalite pitsitamisel ei ole midagi ühist sõna- ja ajakirjandusvabadusega, kuid Euroopas muutub see üha sagedasemaks ilminguks.

Eriti nukker olukord on kujunenud Balti riikides, kelle võimud Venemaa ajakirjanike töötegemist igati takistavad.

Miks on "uuseurooplased" valmis lääne demokraatia aluspõhimõtetest lahti ütlema, sellest kõneles intervjuus Leedu portaalile Baltnews tuntud ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Pozner.

Baltimaades võideldakse Vene meediakanalite vastu nende blokeerimise ja ajakirjanike riiki sisenemise keelamisega. Miks käib säärane agar võitlus just Venemaa meedia vastu? Ja kui normaalne see ikkagi on, kui Euroopa vabas ja demokraatlikus riigis meediat pitsitatakse?

"Minu meelest on see ebanormaalne. Sel pole midagi ühist meediavabadusega, mis vaid kinnitab, et neil endil ei ole nähtavasti mingeid aegumente, mille najal nad tõepoolest suudaksid antud portaalide või ajakirjanike tegevusele vastu seista."

Seetõttu toimivad nad lausa nõukogulikult, nimelt tõkestades kättesaadavust, niisamuti kui nõukogude ajal oli teatud raadiojaamade kuuldavus tõkestatud. Kuidas siis veel võidelda? Ära lase inimestel neid kuulata. See on tuntud võitlusviis.

Телеведущий Владимир Познер
© Sputnik / Екатерина Чеснокова
Telesaatejuht Vladimir Pozner

Märksa tõhusam oleks küll leida teatud põhjendusi, sest kui juba tõkestatakse, siis minu silmis on see tunnusmärgiks faktist, et kardetakse. Ahaa, järelikult räägivad nad ilmselt tõtt, kui neid kuulata ei lasta.

Mis te arvate, kas see tõsiasi annab tunnistust sellest, et Balti riikides on olemas tsensuur?

Sõnasse "tsensuur" suhtun ma suure ettevaatusega. Minu jaoks tähendab tsensuur seda, kui on olemas tsensor, on ametlik tsensuur ja teatud asjad on keelu all. Aga see, mis seal ja mitte ainult seal aset leiab, pole minu silmis just klassikaline tsensuur.

Tõepoolest, tegemist on teatud tüüpi meetmega, mida rakendatakse sõltuvalt konkreetsest poliitilisest olukorrast. Sedasorti tsensuur on olemas nii Baltimaades kui ka USA-s ja tänapäeval üldse igal pool.

Lääs kardab alternatiivset infot

Teatavasti tegeldakse lääneriikides viimastel aastatel kavakindlalt Venemaa mustamisega massimeedias.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja spetsialistide korraldatud küsitlusuuringu Osminog-1 (tõlkes Kaheksajalg-1, kuna lääneriikide meedias kujutatakse Venemaad karikeeritud kujul just kaheksajalana – toim.) kohaselt kajastati Venemaad ligi 49,81% tema kohta Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa ja Jaapani meedias 2019. aasta esimesel poolaastal ilmunud lugudest negatiivselt ja ainult 2,07% puhul positiivselt.

Samavõrd sihikindlalt pressitakse Venemaa meediakanaleid "propagandavastase võitluse" ettekäändel ka lääneriikide teabeväljalt minema.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud, et läänes Venemaale esitatud süüdistused propaganda ja erapoolikuse osas on alusetud, ja peab seda võitlusvahendiks sõdimisel sõnavabaduse ja alternatiivse teabe levitamise vastu.

Baltnewsi täispikka intervjuud Vladimir Pozneriga saate lugeda siit.

Lugege lisaks:

Tagid:
meedia, Venemaa, Sputnik Eesti, sõnavabadus, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Ekspert rääkis Sputniku töö "rahvuslikest iseärasustest" Eestis
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

62
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

62
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega