Illustreeriv foto

Aastatel 2016-2017 Krimmis tõkestatud diversiooniaktid

16

2017

15. augustil sai teatavaks, et FSB pidas Krimmis kinni Ukraina julgeolekuteenistuse töötaja, kes valmistas seal ette diversiooniaktide seeriat. FSB andmetel osutus kinnipeetuks Harkovi oblastis sündinud Gennadi Limeško, kes "varem teenis niinimetatud terrorivastase võitluse piirkonnas ühes Ukraina relvajõudude kaugluureallüksuses vanemluurajana". Krimmis pidi Limeško kahjustama Sudak – Novõi Svet elektriliini, süütama Sudak — Rõbatšje — Alušta piirkonnas metsa, tekitama mäevaringu maanteel Sudak – Novõi Svet ja süütama ühe kommunaalobjekti Rõbatšje asula piirkonnas. Limeško peeti kinni katsel kahjustada elektriliini.

17. veebruaril teatas FSB pressiteenistus Krimmi tungida püüdnud Ukraina diversandi kinnipidamisest. Kinnipeetuks osutus 1997. aastal sündinud radikaalse grupeeringu "Asker" liige Seit-Ibragim Zaitullajev. Tema läbivaatusel leiti "Askeri" liikme tunnistus, samuti selgus, et Zaitullajev kuulus rohkem kui aasta Noman Tšelibidžihani nimelisse pataljoni, mille moodustas üks poolsaare toiduainete ja energiablokaadi initsiaator Lenur Izljamov. Zaitullajev rääkis, et pataljonis valmistatakse ette spetsialiste diversioonide toimepanemiseks Krimmis.

2016

16. novembril sai teatavaks, et Simferoopolis peeti kinni Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse arvatav kaastöötaja. Tal oli kaasas granaat, püstol ja materjalid lõhkekeha valmistamiseks. Kiievis lükati see informatsioon ümber teatega, et ühtki Ukraina sõjaväelast pole Krimmis kinni peetud.

9. novembril pidasid FSB kaastöötajad Sevastoopolis kinni Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse terrorigrupi liikmed, kes kavatsesid toime panna diversiooniakte Krimmi poolsaare sõjalise taristu ja elutegevust tagavatel objektidel. Läbiotsimisel võtsid jõuametkonna esindajad kinnipeetutelt ära suure võimsusega lõhkeseadeldisi, relvi ja laskemoona, erisidevahendeid, samuti objektide kaarte ja skeeme, kus diversioone korraldada kavatseti.

Ööl vastu 7 augustit avastati Armjanski piirkonnas (Krimmi vabariigis) rühm diversante. Nende kinnipidamisel hukus FSB töötaja. Lahingupaigast avastati 20 isevalmistatud lõhkekeha, laskemoona ja Ukraina relvajõudude erivägede relvastuses olevaid erirelvi. Ööl vastu 8. augustit hoidsid jõuametkondade töötajad ära veel kahe diversioonigrupi sissetungi Krimmi, mida kaeti Ukraina massiivse kattetule ja soomustehnikaga. Terroristidega toimuvas lahingus hukkus kakas õiguskaitseorganite kaastöötajat.

16
Tagid:
FSB, diversant, Krimm
Телеведущий Владимир Познер

Pozner: Baltimaad sõdivad Venemaa meedia vastu nõukogulike meetoditega

(Uuendatud 11:56 11.12.2019)
Nimekas ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Pozner selgitas, mispärast Balti riigid oma sõnavabaduse põhimõttest hoolimata neis riikides töötavaid Venemaa meediakanaleid üha enam survestavad .

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Venemaa meediakanalite pitsitamisel ei ole midagi ühist sõna- ja ajakirjandusvabadusega, kuid Euroopas muutub see üha sagedasemaks ilminguks.

Eriti nukker olukord on kujunenud Balti riikides, kelle võimud Venemaa ajakirjanike töötegemist igati takistavad.

Miks on "uuseurooplased" valmis lääne demokraatia aluspõhimõtetest lahti ütlema, sellest kõneles intervjuus Leedu portaalile Baltnews tuntud ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Pozner.

Baltimaades võideldakse Vene meediakanalite vastu nende blokeerimise ja ajakirjanike riiki sisenemise keelamisega. Miks käib säärane agar võitlus just Venemaa meedia vastu? Ja kui normaalne see ikkagi on, kui Euroopa vabas ja demokraatlikus riigis meediat pitsitatakse?

"Minu meelest on see ebanormaalne. Sel pole midagi ühist meediavabadusega, mis vaid kinnitab, et neil endil ei ole nähtavasti mingeid aegumente, mille najal nad tõepoolest suudaksid antud portaalide või ajakirjanike tegevusele vastu seista."

Seetõttu toimivad nad lausa nõukogulikult, nimelt tõkestades kättesaadavust, niisamuti kui nõukogude ajal oli teatud raadiojaamade kuuldavus tõkestatud. Kuidas siis veel võidelda? Ära lase inimestel neid kuulata. See on tuntud võitlusviis.

Телеведущий Владимир Познер
© Sputnik / Екатерина Чеснокова
Telesaatejuht Vladimir Pozner

Märksa tõhusam oleks küll leida teatud põhjendusi, sest kui juba tõkestatakse, siis minu silmis on see tunnusmärgiks faktist, et kardetakse. Ahaa, järelikult räägivad nad ilmselt tõtt, kui neid kuulata ei lasta.

Mis te arvate, kas see tõsiasi annab tunnistust sellest, et Balti riikides on olemas tsensuur?

Sõnasse "tsensuur" suhtun ma suure ettevaatusega. Minu jaoks tähendab tsensuur seda, kui on olemas tsensor, on ametlik tsensuur ja teatud asjad on keelu all. Aga see, mis seal ja mitte ainult seal aset leiab, pole minu silmis just klassikaline tsensuur.

Tõepoolest, tegemist on teatud tüüpi meetmega, mida rakendatakse sõltuvalt konkreetsest poliitilisest olukorrast. Sedasorti tsensuur on olemas nii Baltimaades kui ka USA-s ja tänapäeval üldse igal pool.

Lääs kardab alternatiivset infot

Teatavasti tegeldakse lääneriikides viimastel aastatel kavakindlalt Venemaa mustamisega massimeedias.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja spetsialistide korraldatud küsitlusuuringu Osminog-1 (tõlkes Kaheksajalg-1, kuna lääneriikide meedias kujutatakse Venemaad karikeeritud kujul just kaheksajalana – toim.) kohaselt kajastati Venemaad ligi 49,81% tema kohta Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa ja Jaapani meedias 2019. aasta esimesel poolaastal ilmunud lugudest negatiivselt ja ainult 2,07% puhul positiivselt.

Samavõrd sihikindlalt pressitakse Venemaa meediakanaleid "propagandavastase võitluse" ettekäändel ka lääneriikide teabeväljalt minema.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud, et läänes Venemaale esitatud süüdistused propaganda ja erapoolikuse osas on alusetud, ja peab seda võitlusvahendiks sõdimisel sõnavabaduse ja alternatiivse teabe levitamise vastu.

Baltnewsi täispikka intervjuud Vladimir Pozneriga saate lugeda siit.

Lugege lisaks:

Tagid:
meedia, Venemaa, Sputnik Eesti, sõnavabadus, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Ekspert rääkis Sputniku töö "rahvuslikest iseärasustest" Eestis
Kodukeemia valik kaupluses

Me kõik sureme. Mürgine kodukeemia

56
(Uuendatud 17:29 27.10.2019)
Pesupulbrid, õhuvärskendajad ja puhastusvahendid pole inimese tervisele vähem mürgised ja ohtlikud kui heitgaasid, putukamürgid ja jäätõrjesool.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Kodus, tööl ja tänaval ümbritseb meid tohutu hulk erinevaid aineid ja keemilisi ühendeid, mis pole meie organismile vähemalt kasulikud. Me puutume nendega kokku iga päev, ise seda teadmata, või suhtume sellesse teadmisesse ükskõikselt. Kuid asjata.

"Ma olen plii suhtes allergiline," ütleks 80-ndate märulikangelane kuulihaava silmas pidades. Kuid kui tollal oli see vaid jõhker nali, siis nüüd on see hirmutav reaalsus.

Igaüks meist hingab iga päev sisse, puudutab, sööb ja joob sisse hulgaliselt aineid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma.

Moskva Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia professor ja keemiadoktor Sergei Vatsadze aitas selgusele jõuda, mille poolest erinevad toksiinid mürkidest, millised on ksenobiootikumid, millised ohtlikud ained ümbritsevad meid meie igapäevaelus, kuidas kahjulikud kemikaalid satuvad poelettidele ja kust pärinevad müüdid ohutute toodete kohta.

Saadet vene keeles saab kuulata siit:

Мы все умрём. (Токсичная) бытовая химия
Lugege lisaks:

 

56
Tagid:
kodukeemia, mürgine, tervis
Samal teemal
Eesti diplomaadid Gruusias kannatavad pliimürgituse all
Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks
Terviseaemet: mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi
Ootamatu: põlenud Notre Dame mürgitas Pariisi pinnase pliiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega