Паром Tallink Megastar

Kümme põhjust, miks soomlased hülgasid Tallinna

124
(Uuendatud 19:08 23.04.2019)
Soomlaste reisid Eestisse on viimaste aastate jooksul tublisti vähenenud. Tänavu jaanuaris ööbis Tallinna hotellides 19% vähem soomlasi kui mullu samal ajal.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Peakokk Juha Rantanen, kes on Tallinnaga seotud olnud 1990. aastatest alates ütleb, et soomlaste tüdimus Tallinnast oli juba tükk aega ette näha.

Rantanen väljendab värvikalt, kuidas aasta algusest saati on lehtedes olnud erinevaid hüüdeid teemal: soomlased tulge tagasi, isegi purjuspäi.

Rantaneni sõnul tuli häda püksi siis, kui paber oli juba otsas. Tema arvates oli Eestis juba soomlaste suhtes üleolevaks minna jõutud, kuid nüüd on põhjanaabrid taas teretulnud Eesti elatustaset tõstma.

Hiinlased on kõige heldemad kulutajad, illustreeriv foto
© Sputnik / Maria Plotnikova

Iltalehti on teinud ülevaate kümnest põhjusest, miks soomlased viimasel ajal vähem Tallinnat külastavad, vahendab portaal Pealinn.

Kiire kallinemine

Eesti ja eriti Tallinna hindade tõus on peamine põhjus, miks Eesti-reis ei võlu soomlasi enam nii palju kui varem. Hinnatõusus süüdistatakse palgarallit ning tööjõupuudust.

Turismi arengukava teeb Eesti sihtkohana nähtavamaks>>

Nii Tallinnas kui ka Pärnus peab nüüd olema ettevaatlik, et reisiraha ei saaks juba esimestel päevadel otsa. Kui hind on määrav, on Tallinnast keeruline leida seda, mida reisilt kaasa osta.

Vilets teenindus

Teeninduskultuuri arengus tundub Eesti ja eriti Tallinn liikuvat vales suunas. Iltalehti arvates on selle põhjus teenindajaameti mitteväärtustamine.

Selle ala koolitus on Eestis nõrk ja palgad närud.

Veidi kallimates restoranides ja omanike peetavates kohvikutes ning väikestes butiikides on küll võimalik kogeda kõrgtasemel teenindust, kuid kogu alal on põhioskused kaotsi läinud.

Alkoholiturism võib suunda muuta, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kvaliteediprobleemid

Ühtlase tasemega on Eesti restoranidel suured raskused. Klientidelt küsitakse restoraniprae hind tavalise lihtsa kodutoidu stiilis roa eest.

Paljudes Tallinna restoranides usutakse Iltalehti sõnul, et toote ja teeninduse tase kasvab automaatselt koos sellega, kui hind nihkub ülespoole.

Käpardlikkuse vastukaaluks on Eestis ka selliseid restorane, kus on meisterlikud ja eksperimenteerivad köögid ning mis ei vaheta igal kevadel personali ega nime.

Ebaausus ja kuritegevus

Hinge ja tervist ähvardav oht ei ole Iltalehti sõnul enam suurem kui Helsingis.

Soomlaste koorimine toimub põhiliselt Tallinna sadamapiirkonnas, mis on Tallinna visiitkaart.

Tallinnasse jõudes kohtab soomlane kõigepealt maffiataksot, mille juhid küsivad reisi eest kesklinna ükskõik milliseid summasid. Nende kõrval teevad aega parajaks jalgrattataksod, kuid ka need küsivad summasid, mis neile pähe tuleb.

SadaMarketis kaubeldakse järgi tehtud kaubamärgirõivaid ning Indiast pärit potentsirohtu. Selline tsirkus oli ehk Tallinna vältimatu osa 1990. aastatel, kuid ei tohiks olla enam tänapäeval.

Morn linnapilt

Peokõnedes räägitakse Tallinnast kui inimnäolisest ja rohelisest linnast, mis avaneb merele.

Linnahalli-Kalamaja-Noblessneri promenaad jäi aga siiski vaid stardipakule ja nüüd ehitatakse sadama ja Kadrioru vahele mereranda uut autoteed.

Tallinnasse saabudes viib tore jalutuskäik laevast terminali läbi Eesti looduse>>

Kesklinna ehitatakse betoon- ja klaastornidega kaubanduskeskusi, kuid ei tehta parke ega jalgrattateid. Üsna palju ristmikke on Tallinnas jalakäijale ohtlikud, üks neist asub iga turisti marsruudil Ahtri tänaval.

Küll aga on merd ja parke võimalik nautida Pärnus.

Lastega pered suluseisus

Tallinna uue T1-kaubanduskeskuse laste möllumaa oli väga oodatud, sest eriti muud pole lastel Tallinnas teha, isegi mitte kesklinnas.

Mängupark asub kilomeetri kaugusel Kadriorus, Lotte kohvik pandi lõplikult kinni.

Tänavad ja kõnniteed ei ole planeeritud lastevankreid ja –rattaid silmas pidades.

Beebihoiutubade puudumise üle kurdavad kohalikudki lapsevanemad, ainus tundub olevat Kaubamajas.

Mõned restoranid võtavad isegi piimapudeli soojendamise eest tasu.

Tänavate vilets seisukord

Talv tuleb Tallinnas iga kord suure üllatusena. Ka Eestis peavad majaomanikud hoolitsema oma majaesise korrasoleku eest, kuid milleks vaeva näha, kui linn ei puhasta oma tänavaid?

Korras ei hoita isegi neid tänavaid, mida mööda turistid sadamast kesklinna kõnnivad.

Kärped turunduses

Eesti otsustas vähendada soomlastele mõeldud turismiturundust ja suunata selle sinna, kust seda paljud ei leia, ehk internetti.

Samas teatasid Eesti turismiametnikud, et Eestisse tulevate Soome turistide arv on liiga suur. Kas on võimalik turismiturundust veel rohkem ära käkkida?

Tüdimus

Eestis on juba piisavalt palju käidud. Soomlasi hakkas Eesti-üleküllus kimbutama samal ajal, kui teised Ida-Euroopa maad on saanud endisest ahvatlevamaks sihtkohaks.

Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi>>

Statistiline lohakus

Ametkonnad annavad vastuolulisi andmeid.

Eesti keskpanga hinnangul kasvas soomlaste Eestis kasutatud raha möödunud aastal, kuid Soome Kaubaliidu (Kaupan Liitto) sõnul on see aasta-aastalt vähenenud.

Soome turistide arvu tabas langus>>

Soomlaste kadumine Eesti hotellidest võib olla tingitud sellest, et paljud ööbivad kodumajutuses. "Uurimused" on sageli lihtsalt küsitlused, mida tehakse väiksele ringile ja suunatud küsimustega.

Vältimatu fakt on siiski, et Soome turistide arv Eestis on vähenemas.
 

124
Tagid:
turist, Soome, Tallinn
Teema:
Tallinna uudised (327)
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

163
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

163
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega