Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi

Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi

80
(Uuendatud 13:44 18.02.2019)
Tartu majutusasutustes peatus eelmisel aastal 301 994 turisti, mis on 18 099 inimese ehk 6,4 protsendi võrra enam kui 2017. aastal.

TALLINN, 18. veebruar — Sputnik. Kasvas nii sise- kui välisturistide arv, teatas Tartu Linnavalitsus.

Kõige suurem kasv toimus siseturistide arvelt, keda oli aasta jooksul linna külastajate hulgas pisut üle poole: 164 820. See on 14 020 inimese võrra rohkem (kasv lausa 9,30 %) kui eelnenud aastal.

Väliskülastajate arv kasvas eelmisel aastal 4079 inimese ehk 3,06 % võrra. Esiviisikusse kuulusid endiselt Soome (39 423), Läti (25 924), Venemaa (13 955), Saksamaa (1 1537) ja Leedu (7694) turistid.

Tartu turundusjuht Helen Kalberg peab Tartu edu võtmeks head koostööd turismiettevõtete vahel ning mitmekülgsust - linn ja maakond suudavad pakkuda atraktsioone ja tegevusi igale vanusele ja maitsele.

"Teeb rõõmu, et olukorras, kus Eestis üldiselt on turistide arvu kasv pidurdunud, leiab Tartusse tee üha rohkem sise- ja välisturiste," sõnas Kalberg.
Ta lisas, et Tartu külastajate arv on nüüd ületanud turundusstrateegias eesmärgiks seatud 300 000 külastuse.

Kogu Tartu maakonna majutusasutusi külastas 2018. aastal 335 530 külastajat, mis on 5,56% rohkem kui eelneval aastal.

Eestis tervikuna kasvas turistide arv 1,31% ning tõus tuli siseturismi arvelt. Välisturistide arv langes.

Kõige enam kasvas Ida-Virumaa külastajate arv (15,41%), teise tulemuse tegi Tartu linn 6,38% kasvuprotsendiga. Kui mõned sihtkohad olid väliskülastajate osas languses, siis Tartu linnas kasvas nii sise- kui välisturistide arv.

Eesti riikliku turismiarengukava rakendusplaani alusel investeerib riik aastatel 2018-2020 turismi arendamisse üle 38 miljoni euro, vahendas Sputnik Eesti Majandus- ja Kommunukatsiooniministeeriumi mullu.

"Turism on oluline osa Eesti majandusest. Eesti kogutulu välisturismist oli 2017. aastal 1,89 miljardit eurot ning turismiteenused moodustasid koguekspordist üle kümnendiku ja teenuste ekspordist pea kolmandiku. Käesoleva aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes oli turismiteenuste eksport 1,55 miljardit eurot ning väljendas kasvu 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Järgneva kahe aasta jooksul tuleb hoida stabiilset kasvu ja tegutseda prioriteetsetel sihtturgudel," sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Perioodi 2018-2020 strateegilisteks tegevussuundadeks on jätkuvalt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, turismitoodete kvaliteedi ja piirkondlike turismisihtkohtade arendus ning turismiinfo parem juhtimine.

Suurenes siseturistide ja vähenes välisturistide arv>>

Rakendusplaan panustab muuhulgas Eesti tuntuse suurenemisele äri- ja konverentsisihtmaana, rahvusvaheliste suursündmuste ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldamisesse, mis muuhulgas aitavad vähendada turismi hooajalisust üle Eesti.

Tallinn kuulub Euroopa kümne targa turismilinna hulka
© Sputnik / Вадим Анцупов

2019. aasta alguses avab EAS uuesti rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlemise. Toetuse eelarve on 300 000 eurot aastas, millega on võimalus panustada 10 rahvusvahelise konverentsi Eestisse toomisesse ja läbiviimisesse.

Turismi arengukava teeb Eesti sihtkohana nähtavamaks>>

Eesmärkide saavutamiseks keskendub EASi turismiarenduskeskus koostöös partneritega rakendusplaani elluviimisel turistide üldarvu kasvatamise asemel kasvule just nendes valdkondades, mis toovad Eesti majandusse tulu kõige enam.

Konkurentsivõimeliste turismitoodete arendamiseks jätkatakse Turismiarenduskeskuse e-õppe keskkonna kaudu ettevõtete juhendamist välisturu nõudlusele vastavate toodete väljaarendamiseks ja turundamiseks.

Tallinn kuulub Euroopa kümne targa turismilinna hulka>>

Vastavalt kehtivale arengukavale on prioriteetseteks sihtturgudeks jätkuvalt Soome, Venemaa, Läti, Saksamaa, Suurbritannia, Norra ja Rootsi ning kaugturgudest Hiina, Jaapan ning USA. Olulises fookuses on Aasia turistide kiire kasvuga tegelemine.

80
Tagid:
majutus, turism, turist, Tartu
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

163
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

163
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega