Pakettreiside direktiiv kaitseb paremini reisijate õigusi

Eesti võtab üle Euroopa Liidu pakettreiside direktiivi

65
(Uuendatud 14:13 02.07.2018)
Pühapäeval, 1. juulil jõustusid turismi- ja võlaõigusseaduse muudatused, millega Eesti võtab üle Euroopa Liidu pakettreiside direktiivi ja mis suurendab tarbijate kaitset reisimisel, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et tarbijatele reisimisel suurema kindlustunde tagamise eesmärgil on Euroopa Liidus kokku lepitud ühtsed reeglid kõikide ettevõtete suhtes, kes pakuvad pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid.

"Meile kõigile meeldib reisida, ilma et peaksime mõtlema riskidele, mis võivad kaasneda reisiteenuste tühistamisega," lausus Talving. "Direktiivi kohaselt vastutab pakettreisi korraldaja lepingule vastavuse eest ka juhul, kui ta ise ei ole nende teenuste osutaja."

Eesti elanikud toovad reisidelt kaasa ohtlikke nakkushaigusi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui ettevõtja muutub maksejõuetuks, peab tal olema tagatis, mille arvelt reisijad tagasi Eestisse toimetada ning tagastada raha saamata jäänud teenuste eest.

Uus Euroopa määrus tapab žanrifotograafia>>

Muudatuste tulemusel laieneb kogu Euroopa Liidus tarbijate kaitse senisest rohkematele reisiteenustele ning reiside kokkupanemise viisidele, sh lepingute sõlmimisele internetis. Reisiteenused on reisijavedu, majutus ja autorent ning lisaks muud turismiteenused. Kui reisija ostab ühelt teenusepakkujalt või veebikeskkonnast samaks reisiks koos vähemalt kaks erinevat reisiteenust, on tegemist pakettreisiga. Pakettreisiga on tegemist ka juhul, kui reisija ostab ühe reisiteenuse koos muu turismiteenusega, millest muu turismiteenus moodustab reisi koguhinnast vähemalt veerandi või on see muul viisil reisi oluliseks osaks.

Ehk siis kui seni sai reisibüroo pakkuda üksikuid reisiteenuseid, näiteks lennupilet, majutus, autorent, seikluspargi külastus reisijale nii, et ta üksnes vahendas teiste ettevõtjate teenuseid, siis edaspidi kui teenused valitakse samaks reisiks ja nende eest tasutakse koos, moodustub neist pakettreis ja reisibüroo muutub ühtlasi reisikorraldajaks kõigi vastavate kohustustega.

Hiinlased on kõige heldemad kulutajad, illustreeriv foto
© Sputnik / Maria Plotnikova

Aga juhul, kui reisibüroos on võimalik erinevate ettevõtjate pakutavaid reisiteenuseid valida ja nende eest tasuda eraldi, on uue direktiivi kohaselt tegemist seotud reisikorraldusteenustega. Seotud reisikorraldusteenuste puhul vastutab iga teenuseosutaja ise oma teenuse eest, teenuste valimist hõlbustanud ettevõtja vastutab reisijate ees aga üksnes reisijatelt võetud maksete ulatuses, milleks tal peab olema tagatis.

Korra loomine kaosest: Tallinn võttis velotaksod tõsiselt käsile>>

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et uus regulatsioon astub sammu edasi turu tegelike suundumuste poole ja arvestab erinevaid reisiostmise võimalusi.

"Reeglite ühtlustamine Euroopa Liidus annab reisijatele suurema kindlustunde ka teiste Euroopa reisikorraldajate pakettreiside ostmisel, mis varasemalt oli väga ebaühtlane," selgitas Sooniste.

"Suurema osakaalu saab tarbijatele enne reisi antava teabe ja selle mahu kohustus, mis suurendab tarbijate võimalust võrrelda ja valida endale sobivaim pakkuja. Kindlasti tunnevad heameelt ka vahendajad, kes tegelikult ei ole reisi sisulise korraldamisega seotud, kuna nemad ei pea enam omama tarbijate maksete osas tagatist, vaid kogu vastutus on korraldajal," täpsustas Sooniste.

Samas toovad muudatused kaasa ettevõtjatele lisakohustusi ning reisiettevõtjaks võivad muutuda ka ettevõtjad, kes seda enne ei olnud. Muudatustega on ettevõtjate tegutsemisele esitatavaid nõudeid püütud lihtsustada nii palju kui võimalik.

Saaremaa saab esimese külastatava tuletorni
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Kui varem pidid kõik reisiettevõtjad end majandustegevuse registris arvele võtma ning omama tagatist, siis nüüd ei pea reisivahendajad (s.o ettevõtjad, kes vahendavad reisikorraldaja pakettreise) seda enam tegema. Samuti muutusid paindlikumaks tagatise nõuded, näiteks vähenesid nõuded nii minimaalse tagatise suurusele kui ka vabastati tagatise kohustusest need ettevõtjad, kes ei võta oma reiside eest ettemakse ning kelle reis ei sisalda reisijavedu.

Eesti on soomlaste peamine puhkusereiside sihtkoht>>

Tegemist on direktiiviga, mis Euroopa Liidus juba 2015. aastal vastu võeti, seades kõikidele riikidele ülevõtmise tähtajaks 01.07.2018.

Muudatustega suurendatakse reisijate õigusi reisiteenuste lepingute sõlmimisel; tagatakse reisijate parem kaitse olukorras, kus pakettreisis või seotud reisikorraldusteenustes sisalduv teenus jääb osutamata ettevõtja maksejõuetuse tõttu; vähendatakse nõudeid reisivahendaja tegevusele ning muudetakse paindlikumaks ettevõtjatele esitatud nõudeid.

Lisaks kohustavad muudatused ettevõtjat andma reisijale lepingu kohta rohkem infot, muudetakse reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemine vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral ning pannakse paika ka reisitasu suurenemise piir vähemalt 8%, alates millest on reisijal õigus reisilepingust taganeda.

Täpsem info ja vastused levinumatele küsimustele avaldatakse Turismiseaduse Korduma Kippuvate Küsimuste rubriigis.

65
Tagid:
reisivedu, reisiteenused, reisija, turist, tarbija, EL, Eesti
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

166
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

166
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega